Autoga Tallinnast Itaaliasse – kuuajaline puhkus imelises Toskaanas

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Itaaliasse, täpsemalt Toskaanasse, sattusin esimest korda töötades ühes põnevas meediaagentuuris Trendmark. Juhtus nii, et õnnestus korraldada väikse tiimiga puhkusereis Toskaana piirkonda terveks nädalaks. See oli vägagi meeldejääv reis. Ma täpselt ei mäleta, miks sai selle reisi sihtkohaks valitud just Itaalia, aga nii see läks.

Sellel hetkel olin ise veel ca 24-aastane ja tegelikult üsna vähe iseseisvalt reisinud. Tõenäoliselt sellepärast võluski Itaalia mind ära. Tõepoolest, Itaaliast sai seetõttu väga pikaks ajaks minu lemmikuks sihtkohaks Vahemere ääres.

Käesolev reisiblogi on aga hoopis teisest loost. Palju põnevamast loost, võiks julgelt öelda. See lugu siin on sellest, kuidas sõitsin punase Miniga kodulinnast Tallinnast läbi suvise Euroopa otse Itaalia südamesse, Toskaanasse. Miks autoga? Sest õnnestus puhkust saada tervelt 30ks päevaks ja kogu selle pika perioodi saigi veeta suvises Itaalias.

Sõit Tallinnast Itaaliasse võttis aega kaks päeva. Väga põnev sõiduke oli. Muidugi Mini ei ole just sobivaim auto pikamaa sõiduks, aga sellel hetkel lihtsalt muud varianti ei olnud. Selline hullumeelne idee tuli lihtsalt täiesti ootamatult. Ja Mini tegi kindlasti selle Itaalia reisi kordades stiilsemaks ja lahedamaks. Pikemalt sõidule ei soovikski selles postituses peatuda, pigem jagaksin oma mälestusi just päikeselisest Itaaliast.

See reis oli sellel ajal kindlasti üks märgiline sündmus. Eelkõige just sellepärast, et kuuks ajaks puhkust saada tavalises töökohas ei ole just eriti lihtne. Ja teiseks, kuu aega viibida välismaal, oli siis minusugusele noorele poisikesele täielik unistus ja tunne täis vabadust. On äärmiselt suur vahe, kas reisida nädal aega, kaks nädalat või tervelt kuu aega. Sellise pika ajaga võib lausa elementaarse Itaalia keele ära õppida, ha haa.

Norra ringreis, fjordid, kõrged mäed ja Trolli tee

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Norra on uskumatult kaunis koht, millest millegipärast natuke vaadatakse mööda, kui tehakse puhkuseplaane. Mulle tundub, et inimestel on Norra suhtes eelarvamused, et “ahh see Soome, Rootsi, Norra, kõik sama, nagu Eestis”. Ja ikka valitakse kaugemad eksootilisemad sihtkohad.

Norra on täis ilusaid kohti, millest meie oma 10 päevase ringreisi ajal nägime vaid väikese osa. Ütleme nii, et valisime selle populaarsema trajektoori, mis sisaldab endas “trolli teed”, tuntumaid fjorde, mägesid, rahvusparke jne.

Kuna hinnad Norras kallimad kui Eestis, siis võtsime üsna palju söödavat ka kaasa. Norras on väga hästi organiseeritud kämpingute võrgustik. Öömaja saad alati, ise valid, millise hinnatasemega soovid kämpata.

Sellel suvel meil küll ilmaga ei sobinud, oli selline pilvine, vihmane ja sombune, aga silmailu avanes küllaga.

Alustasime autoga sõitu Tallinnast, laevaga olime hommikuks Stockholmis, sealt otse Trondheimi, mööda peamisi vaatamisväärsusi alla Osloni ning siis juba Stockholmi tagasi laevale.

Suvine Horvaatia puhkus Dubrovnikus

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Oli üks täiesti  sünge ja külm südasuvine päev Tallinnas. Praktiliselt terve suvi oli üsna untsus läinud sellel aastal, vähemasti nii tundus, ja täpselt siis, kui sai töölt puhkus võetud, ründasid maailma tuuled, kõle vihm ja sügistemperatuur Eestimaad. Otsus sai tehtud sellel samal meeldejääval päeval, et kõige mõistlikum on siit ilusalt Eestimaalt südasuvel seekord “kannad teha” ning põrutada Vahemere äärde.

Kuna reisiplaane otseselt polnud ning puhkuse eelarve piiratud, siis sai hoolikalt valitud selline mõistliku väljaminekuga sihtkoht. Ning selleks osutus Horvaatia, Dubrovnik. Ei teadnud sellest piirkonnast midagi, aga pidi olema ilus, lahe, nagu Kreeka põhimõtteliselt. Ja nii saigi sinna mindud.

Puhkust sai Dubrovnikus võetud eelkõige väga rahulikult, eelkõige läks rõhk päevitamisele, nautlemisele, lugemisele, jalutamisele, puhkamisele. Ei olnud see aktiivne reis, vaid nädal aega lebasklemist mõnusa päikese all.

Aga meeldejääv seiklus oli terve päevane paadiretk kahele lähedal asuvale saarele, millest ühel saarel tegi pererahvas ka mitmekultuurilisele paadiseltskonnale mõnusa õhtusöögi, mille kõrvale pakuti tummist kodukootud punast veini. Seltskond oli nii värvikirev, eriti ühed hispaanlastest sõbrad, et igav ei hakanud hetkekski. Millegipärast juhtus nii, et paadis olid hispaanlased, prantslased, itaallased, kuskilt Euroopa piirkonnast veel keegi, inglise keelt neist keegi rääkida ei osanud, aga naljast saadi aru.

Suvine Horvaatia puhkus Dubrovnikus

Kõige esimene reis mitmekülgsel Gran Canaria saarel

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Gran Canaria oli üks muhe meeldejääv reis eelkõige just sellepärast, et see oli üks esimesi reise, mida sai noorena teha iseseisvalt ja veel parima sõbraga. Kogu see välismaale mineku elamus tundus lihtsalt nii teine maailm ja logistiliselt nii kauge. See reis sattus ka täpselt sellele perioodile, kus kanaari saared olid eestlaste hulgas eriti kuum sihtkoht.

Ja mida ikka esimesel kaugemal soojamaareisil teha? Loomulikult meeletu vabaduse tunne, tohutu energia, et iga päev hommikutundideni ööklubides lõbutseda. Päike, fun, vabadus, hea seltskond, need on need olulised asjad, kui oled noorusest pulbitsevas eas, kahekümnendate alguses. Saarega lähemalt tutvumine ja ringisõitmine oli üsnagi teisejärguline prioriteet, kuigi paariks päevaks rentisime saarel ringisõitmiseks ka auto.

Gran Canaria on suhteliselt väike saar, aga muljetavaldavalt mägine. Kui ma võrdlen mitmekülgsema ja suurema Tenerifega, siis Gran Canaria on minu arvates lopsakam ja rohelisem. Nädalaga saar rahulikult risti-rästi läbi sõita ei olegi eriti utoopiline. Küll aga seekord me tegime lihtsalt ühe üldise tiiru, et natukenegi aimu saada, mida saarel veel on peale hotelli kõrval asuva ranna ning ööelu.

Ma mäletan, et Ermo ostis endale hirmkalli Diesel käekella ca 90 € eest, mis oli meeletu väljaminek ja mõtles ikka tükk aega, kas ostab või mitte. Meenub, kuidas kaunid blondid meilt “kella küsisid” hommikutundidel klubi uste ees ja me mõlemad ei suutnud midagi vastata, sest uuel kellal need seierid olid hämaras pea lugematud.

Meenub, kuidas rannas pensionieas turistid alasti nudistide rannas võrkpalli mängisid, mis oli päris veider vaatepilt. Meenub siiani see rumm-koola maitse meie hotellirõdul, mis kujunes igaõhtuseks starteriks enne hotelli lähedal klubide külastust. Ja rumm-koola oli selles vanuses ka üks põhiline valik, kui mitte ainuke kokteili nimi, mis teada oli. Pealegi, hea magus selles vanuses, mitte nagu gin toonik. Ja pealegi liiter rummi maksis 2x vähem kui Eestis.

Meenub, kuidas iga päev sai nalja, sest Ermoga oligi meil parimatele sõpradele vastav klapp, mõistsime üksteist poole sõna pealt ja naljasoon oli samuti sarnane. Meenub, kuidas rendiautoga sõit oli päris veider, sest kogemusi ju eriti polnud, eriti mägistel teedel sõitmisega.