66. Muhu Väina Regatt juulikuus 2023

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Mul on äärmiselt hea meel, et sain sellel aastal osaleda tervel Muhu Väina regatti etapil, mis toimus 9 – 15. juuli, ehk terve pikk nädal. Samuti on mul hea meel, et OIXIO purjetamise tiim kutsus mind tiimi “klaveri”, “augu” ja osaliselt navigaatori positsioonile. Meie purjeka nimi oli “ROXANNA”, tiimis oli 5 meest. Ja kokkuvõttes ORC IV kategoorias saime tubli 8-nda koha. Selle üle võib igati uhke olla, kuna tegemist oli sellele tiimile ka esimese Muhu Väina regattiga.

Salvestasin sõidust mõned klipid ja pildid, et see väärt elamus meeles oleks ning soovi korral kergesti kättesaadav. Etapp algas pika sõiduga Pärnust Kuressaarde, mis kestis koguni 22 tundi (vähese tuule asi), ning lõppes Kärdlas.

Tulemusi ja kokkuvõtteid 66. Muhu Väina Regattist leiab siit.

Galerii regati etappidest ja melust

Nädal Provence maakonnas – päev merel, parfüümid, lavendel ja imelised vaated

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Prantsuse Rivieras ehk Lõuna Prantsusmaa rannikul olen ka varem puhanud, aga siis ongi see puhkus olnud enamasti rannapuhkus. Seekord oli aga teisiti. Terve nädal sai avastada selle imeilusa Provence maakonna ilu rohkem sisemaal. See on fantastiline, kuivõrd ilusaid väikseid külasid ja hingematvaid loodusvaateid see maakond endas peidab, kui sellest puhkajatest pulbitsevast Nizzast, Cannes-ist, Monacost eemale tulla.

Mul on hea meel, et saime seekord Prantsuse Rivierast ja Provence maakonnast hoopis teistsuguse elamuse. Päris kummaline mõelda, et selle nädala jooksul me praktiliselt randa ei jõudnudki. Jah, selle asemel tegime laheda katamaraanisõidu ühele Cannes-i lähedal asuva saare juures ning samuti oli meil Roquefort-les-Pins (Nizzast paarkümmend kilomeetrit mägede poole) külakeses üks ootusi ületanud kodumajutus (ehk terve maja) koos mõnusa basseiniga.

Ja nii me siis suurema osa ajast pühendasimegi sellele, et avastada neid põnevaid väikseid mägikülasid, mägiseid teid, kanjoneid, lanvendlipõldusid, ja kõike seda, mis sinna vahepeale jäi. Loomulikult sai külastatud ka Nizza, Cannes, Monaco linnasid. Igal õhtul käisime just Nizzas või siis Monacos ja Cannes-is mõnes restoranis õhtustamas. Tegime alati korralikku eeltööd, et leida need mõnusa elamusega restoranid, kus oleks hea toit, mõnus atmosfäär ja kaunis vaade.

Gourges du Loup kanjonid ja matkarajad

Gorges du Loup, asudes Côte d’Azur’i piirkonnas Prantsusmaal, on kaunis mägine ala, mis pakub külastajatele mitmekülgseid looduselamusi. Sügavad orud, järsud kaljud ja Loup jõe kosked moodustavad maalilise keskkonna, mis sobib suurepäraselt matkamiseks ja looduse nautimiseks.

Matkarajad viivad läbi metsade ja orgude, avastades piirkonna ilu mitmekesisel moel ning võimaldades külastajatel kogeda ekstreemsporti nagu kaljuronimine ja mägirattasõit. Lisaks looduslikule ilule pakub Gorges du Loup ka kultuurilist rikkust, avades uksed ajalooliste küladega kohtumiseks.

See piirkond on seega suurepärane sihtkoht neile, kes otsivad seiklusi, looduse ilu ja kultuurilist mitmekesisust, eemal suurlinnade kiirusest ja müra.

Tõenäoliselt tehakse ka ekskursioone nendesse paikadesse, aga kõige mugavam on seal piirkonnas ikkagi mõne rendisõidukiga ringi liikuda.

Grasse parfüümilinn ja Fragonard parfüümide valmistamise meistriklass

Grasse linna ajaloolised kvartalid ja kitsad tänavad on täis võluvaid keskaegseid hooneid ning pakuvad võimalust jalutada läbi õitsvate aedade. Külastajad saavad avastada parfüümide kunsti ajalugu ja tootmist Grasse’i parfüümi muuseumis, mis annab põneva ülevaate sellest, kuidas linn on kujunenud parfüümiäri südameks.

Grasse’i külastamine on eriti ahvatlev neile, kes armastavad parfüüme ja soovivad sukelduda sellesse kunsti maailma. Lisaks sellele pakub linn ajaloolist ja kultuurilist rikkust, mis võimaldab külastajatel saada aimu Prantsuse provintsi elust.

Grasse’i ilusad aiad ja suurepärased vaated muudavad selle linnaga seotud kogemuse meeldejäävaks. See on ideaalne sihtkoht neile, kes soovivad ühendada ajaloolise võlu, kunsti ja kultuuri nautimise ning samas saada osa parfüümi loomise salapärasest maailmast.

Võtsime osa ka Fragonard parfüümitehases toimuvast parfüümivalmistamise meistriklassist. See oli üks põnev elamus, mis kestis ca 3 tundi. Klassiruum täitus ca 20 inimesega, kellel igalühel oli oma laud, ning lauale oli asetatud 10 erinevat eeterlikku õli, samuti oli valmis juba parfüümi pudel, kuhu sinu enda valmistatud parfüüm lõpuks vormistada tuli.

See on üks mõnus kogemus, kus saab teada parfüümide sünnist, mõnedest põnevatest faktidest ning täpselt räägitakse, kuidas parfüümi valmistatakse.

Ja nii igaüks valaski olemasolevatest õlidest kokku endale meelepärase parfüümivee, mille sai kaasa võtta ning kasutada. Tulemus oli nii hea, et kasutasin enda tehtud suvist tsitruselist parfüümi päris innukalt ja see sobis hästi.

Teiste hulgas on kuulsamad parfüümi tegijad ka Galimard, kust ostsime samuti paar niššiparfüümi. Samuti Molinard on see kolmas tuntum parfüümi valmistaja, kes kõik müüvad oma butiikides põnevaid lõhnu ning korraldavad neid samu meistriklasse.

Lavendlipõllud Provence’i piirkonnas

Lavendlipõllud on kahtlemata üks võluv maastik, mis pakub unustamatut kogemust Provence’i piirkonnas. Kui Nizzast startida, siis nad asuvad üsna kaugel sisemaal ja tihtipeale lihtsalt ei viitsita sinna minna. Aga kui nii kui nii see sisemaa piirkond huvi pakub, siis paratamatult jäävad nad tee peale.

Lavendlipõldude külastust peaks muidugi ajastama just sellele ajale kui nad kõige võimsamalt õitsevad. Kui meie külastasime seda piirkonda juunikuu keskel, siis need avarad põllud olid alles hästi õrnalt kumavad ning päris seda efekti veel ei olnud.

Lavendlipõllud on eriti levinud Vaucluse’i, Alpes-de-Haute-Provence’i ja Drôme’i piirkondades. Suvekuudel muutuvad need alad värviliseks vaibaks, kus õitsev lavendel täidab õhu meeldiva aroomiga. See on suurepärane koht neile, kes otsivad rahulikku põgenemist maapiirkonda ja soovivad nautida Provence’i kaunist maastikku.

Lisaks maalilistele lavendlipõldudele pakub Provence mitmeid vaatamisväärsusi. Paljud külad ja linnad selles piirkonnas on tuntud oma ajaloolise arhitektuuri, traditsiooniliste turgude ja maitsva toidu poolest.

Näiteks Gordes on üks Provence’i kõige ilusamaid külasid, paiknedes lavendliväljade keskel, samas kui Sault on tuntud oma lavendlifestivali poolest. Samuti tasub külastada lavendlifarme, kus saab õppida lavendli kasvatamise ja õlide valmistamise protsessist.

Gorged du Verdone ehk Euroopa oma Grand Canyon

Gorges du Verdon on üks korralik loodusime. See ala on tuntud oma muljetavaldavate kaljude, sügavate orgude ja turkiissinise jõe poolest. Gorges de Verdon on sageli nimetatud Euroopa Grand kanjoniks tänu oma suurejoonelisele geoloogiale ja maastikule.

See kanjon on moodustunud Verdoni jõe poolt, mis on uuristunud läbi lubjakivikihtide, moodustades aja jooksul sügavaid orgusid ja kaljuseinu. Ümbritsetud metsade, järvede ja maaliliste küladega pakub Gorges de Verdon külastajatele võimalust nautida looduse ilu ning osaleda mitmesugustes tegevustes, sealhulgas matkamises, kaljuronimises ja veespordis.

Gorges de Verdoni külastamine on suurepärane võimalus sukelduda looduse imeilusse ja kogeda seiklust keset Euroopa üht ilusamat kanjonit.

Me kaalusime kajakiga sõitu, mis on seal üsna populaarne, aga kuna ilm kiskus vihmale, siis mõtlesime ümber ning sõitsime hoopis seal piirkonnas autoga ringi ning peatusime kaunite vaadete juures. Päris võimas vaatepilt oli, kuidas mõjusid need sügavsinised toonid, kaljud, tumedad äikesepilved ning kauged välgumüristused.

Eze võluv ja romantiline mägiküla

Eze on võluv mägiküla, mis paikneb Prantsusmaal Côte d’Azur’i rannikul. Ehk täpsemini jääb ta Nizza ja Monaco vahele. Ma ütleks, et paljud ei teagi selle külakese kohta midagi, aga see on kindlasti väärt külastamist. See on lihtalt midagi nii ilusat ja kaunistKüla on tuntud oma ajaloolise võlu, kitsaste tänavate ja vanade kivimajade poolest, mis kõrguvad künkal umbes 429 meetri kõrgusel merepinnast.

Üks Eze’i võludest on selle ajalooline pärand, mille juured ulatuvad tagasi keskaega. Külastajad saavad nautida jalutuskäike läbi mägiküla kitsaste tänavate, kus avanevad kaunid vaated Vahemerele. Eze on tuntud ka aedadega, kus õitsevad eksootilised taimed. Kõige kõrgemas punktis ongi üks ilus aed, kuhu saab lisatasu eest sisse, aga selle külastamine on seda väärt.

Lisaks ajaloolisele ja looduslikule ilule on Eze’s mitmeid käsitööpoode, kunstigaleriisid ja kohvikuid, mis muudavad selle küla ideaalseks kohaks lõõgastumiseks ja traditsioonilise Prantsuse kultuuri nautimiseks.

Eze külastamine pakub ainulaadset võimalust kogeda ajaloolist šarmi, imetleda panoraamvaateid Vahemerele ning sukelduda lõõgastavasse atmosfääri. Küla on ka koduks Eze’i lossile, mis on ehitatud 12. sajandil.

Me igaljuhul nautisime neid kitsaid ja lillelisi tänavaid väga. Sattusime ka mõnda hästi ärapeidetud restorani, kus avanesid eriti järsud ja kõrged vaated.

Katamaraanireis Cannes’ist

Cannes on üks mereäärne sadamalinn põhimõtteliselt. Enamasti tuntud oma filmifestivali poolest, aga ka heade šopingutänavate poolest.

Me otsustasime seekord merele minna ja seda me ka tegimegi. Cannes’i sadamast väljus üks praamike, mis viis meid lähedalasuvale saarele, kus asus meie katamaraan, millega tehti lahel mitmetunnine retk koos söögi, šampanja ja ujumisega. Äärmiselt meeldiv vaheldus.

Reisipildid

8 päevaga Pariisist Nizzasse ehk imeline ülevaade Prantsusmaa sisemaast

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Sisemaad avastades näeb hoopis teistsugust Prantsusmaad, mis on ehedam ja näitab hoopis paremini, milline see päris prantslane tegelikult on. Olen mõned korrad Pariisis ka varem käinud ja siiani tutvunud enamasti rannikuäärsete aladega (sest tahame ju ikka merelainet ja randa oma puhkusel) nagu prantsuse rivieera (Nizza, Monaco, Cannes jms linnakesed Vahemere ääres) või siis Bordeaux ja Biarrizi piirkond.

Meie 8-päevane teekond algas Pariisist ning me pidime jõudma Vahemere äärde Nizzasse. Selle reisi pikkus oli minu arvates väga hea, kuigi paaril viimasel päeval mõned otsad tundusid autoga sõites liiga pikad, seega tundus, et paari päeva oleks lisaks tahtnud. Ainult selleks, et saaks rahulikumalt kulgeda ning ka seda kohalolemist nautida, nö olla “kohal” ka. Olen nüüd reisides hakanud rohkem mõistma seda, et pigem vähem, aga kvaliteetseelt.

Enne reisi vaatasime muidugi piirkonnad üle, kus mida teha on, mida vaadata ja selle järgi panime paika ka piirkonnad, kus sooviksime ööbida ning mitmeks ööks peaks kuhugi jääma. Plaan oli iseenesest lihtne, sest Pariisi ja Nizza vahele jäid:

  • imeilus šampanja piirkond
  • keskaegne burgundia piirkond
  • ja mida lõunapoole, seda rohkem nägi Vana-Rooma kultuuripärandit

 

Teekond iseenesest oli selline. Kokku tuli 5 erinevat ööbimiskohta. Esimese ööbimiskoha leidsime Epernay lähistel väikses linnakeses nimega Blancs-Coteaux. Täpselt Champagne (šampanja piirkond) südames, kus ümberringi oli sadu istandusi. Kohati tundus, et praktiliselt iga perekond toodab mõningal määral šampanjat.

 

 

Väga kaunis on mööda looklevaid teid sõita, viinamarjapõldude vahel. Teed on ilusti ära märgitud pruunide “Campange Route” siltidega ning ise saad valida kui paljudes kohtades degusteerimas käid. Üks mugavamaid degusteerimise kogemusi oli Epernay linnas, kus on ühel tänaval kõikide šampanja tootjate uhked majad, kus saab endale degusteerimise teha.

Leidsin ühe ülihea Lonely Planet raamatu “Best Road Trips France”, mis on just “road trippide” jaoks tehtud. Igas piirkonnas leiad endale sobiva teekonna, ning annab täpselt juhiseid, kust kaudu on kuskile kõige parem sõita, kus on kõige rohkem tegevusi ja vaatamisväärsusi. Näiteks, Champagne piirkonnale leidsin sealt väga hea teekonna, mis näitas täpselt, milliste teede kaudu on kõige ilusam sõita, milliseid veiniistandusi on võimalik külastada, ning millised vaatamisväärsused jäävad teele.

 

Šampanja piirkond, Épernay ja Moët & Chandon

Seda reisi planeerides, paelus mind kõige rohkem just see piirkond. Ma pole suurem mullisõber, aga šampanja kohta lähemalt teada saada tundus põnev mõte ning see toitis ka parajalt minu uudishimujanu.

Sain teada, et šampanja piirkond on üks suurem ala, mille pealinnaks on Reims, mis on üsnagi suur linn, mille keskel kõrgub üks kauneimaid gooti stiilis katedraale üldse. Ma mäletan, kuidas meie üks reisikaaslasest sõbranna meie seltskonnast (olime sellel reisil neljakesi ehk kahe noorpaariga koos) oli täiesti vapustatud selle ilust. Ta oli täiesti veendunud, et Reims katedraal on tuhat korda kaunim kui Notre-Dame. Selline tõestisündinud lugu.

 

 

Reimsis on samuti palju tuntuid šampanja tootjaid, kus on võimalik seda pidulikku jooki maitsta ning sügavates veinikeldrites tuuril käia. Meie valisime oma maitserännakuteks Epernay linna, mida loetakse siis ametlikult šampanja piirkonna keskuseks või siis lausa pealinnaks. Selline väike, ilus, armas linnake, kus asub pikk tänav nimega Avenue de Champagne, mis on täis tuntumaid ja natuke vähem tuntumaid šampanja tootjaid. Just sealt samast tulevad ka tavainimesele kõige tuntum šampanjabränd nimega Moët & Chandon.

Mis mulle Moët & Chandon ekskursjooni puhul kõige rohkem vaimustust tekitas oli see, kui meid viidi maja alla, maa-alustesse tunnelitesse, mis olid uuristatud lubjakivisse. Nende tunnelite pikkuseks oli 28 kilomeetrit. See number ei mahtunud mulle kuidagi pähe, hakkasin võrdlema seda pikkust erinevate vahemaadega. See oli lihtsalt uskumatu. Ja need kilomeetrid moodustusid lausa 2 korruse peale, ehk maa alla rajati 2-korruseline tunnelisüsteem, kus hoiustati miljoneid pudeleid Moët & Chandon šampanjat.

 

 

Šampanja puhul sain teada ka, kuidas šampanja tootmine üldse toimub, mida see šampanja meetodil mulli valmistamine tähendab. Sain teada, kuidas toimub kahe etapiga kääritusprotsess ning millist hoolt, aega ja armastust iga üksik pudel tegelikult saab nende aastate jooksul, enne kui see müüki läheb. Ma sain seal kohal olles, miks šampanja nii kallis on. Seda hinda mõjutab ka brändi nimi, aga suuremalt jaolt ka selle tegemise keerukus ja aeg.

Ma olin veendumusel, et üks prestiižsemaid šampanjasid nimega Dom Pérignon on tegelikult üks omaette tootja, aga see on hoopis Moët & Chandon päris enda toode. Erinevus olevat hästi lihtne, kui Moët & Chandon igas šampanja pudelis on kolme erineva viinamarja segu ning ka 3 järjestikuse aasta saagist tulnud toote segu, siis Dom Pérignon on vintage šampanja, ehk siis ühe kindla aastakäigu vahuvein, mis on tehtud ainult kahest erinevast marjasordist.

Aga peale šampanja on kogu see suur ja lai piirkond imekaunis. Ma lihtsalt niivõrd nautisin seda sõitu laugete nõlvade peal, kus silmapiiril laiusid viinamarja põllud. Neid teadmisi šampanja kohta tuli lihtsalt igalt poolt ja väga palju, kirjutaks oma kogemusest vast terve õhukese raamatujagu elamusi kokku. Ma ütleks, et need 3 ööd, mis me siin veetsime Epernay linna lähistel, see oli peaaegu piisav, aga ma puhkaks siin vabalt 2 nädalat. Võtaks lihtsalt aja maha, jalutaks nendes väikestes, äärmiselt puhastes linnakestes, mille majad on tihtipeale õitsevaid lilletaimi täis, naudiks õhtuti restorani melu ja päevasel ajal seda ilusat maalilist vaadet.

Keskaegne Burgundia ja Dijon

Teine piirkond, mida ma selle reisi planeerimisel kõige enam ootasin oli Burgundia piirkond. Ma juba varem teadsin, et siit tulevad näiteks Prantsusmaa ühed enim hinnatud veinid, hinna poolest väga kallid veinid. Sain teada, et see piirkond Prantsusmaa südames on kõige keskaegsem piirkond. Siin on seda keskaegset, pisut süngemat ja väga kivist atmosfääri hästi palju. Siin ringi sõites kohtabki neid keskaegseid müüridega ümbritsetud mägilinnu, losse, kindluseid, mis on hoopis teistsugune kogemus, kui mujal Prantsusmaal.

Kuna pika ajaloo vältel on Prantsusmaa sisemaa südamik olnud erinevatest kultuuridest ja sündmustest kõige vähem mõjutatud olnud, siis just siin Burgundia piirkonnas on seda keskaegset arhitektuuri, eluviisi, prantsuse kultuuri kõige rohkem säilinud. Sain ka teada, et just siit leiab selle kõige ehedama prantslase, selle kõige puhtama põlisasuka. Kui suurlinnades, nagu Pariis näiteks, leiab hästi multikultuurseid inimesi, erinevatest rassidest, siis siin Prantsusmaa sisemaal on 99,9% lihtsalt tavalised põlised prantslased.

Milline see põline prantslane siis on? Esiteks, ta on väga tüüpilise prantslase nägu, tagasihoidlikum, vaoshoitud, samas äärmiselt sõbralik ja abivalmis, väga külalislahke. Ta on samas usklikum ja peab erinevatest traditsioonidest tugevamini kinni. Siin on oma kultuur, isikupärane köök ja kombed.

Elasime Saint-Romain kivises keskaegses külakeses

Me elasime Saint-Romain kivises keskaegses külakeses, väga kaunis kivimajas. See oli läbi reisi üks meeldejäävamaid kogemusi, ainuüksi selles keskaegses külas ööbimine. Maja oli äärmiselt kaunis, perenaine ülimalt külalislahke ja abivalmis. Tore kogemus oli see, kuidas igal öösel kell 00:00 kogu külas kogu tänavavalgustus lihtsalt välja lülitatakse ning siis on õues ka täielik kottpimedus.

Siin sisemaal olles käib elu kohalike reeglite järgi, ega siin turistidega väga ei arvestata, sest turistid peavad kohanema kohalike kommetega. Näiteks, siin ei saa mistahes kellajal restorani minna, nagu näiteks Pariisis. Restoranid on avatud vaid lõuna ajal kuni kella 14ni näiteks, ja siis avatakse köök alles ca 18.00 või 19.00. Vahepeal on köök kinni. Kui kõht läheb tühjaks, siis ostad poest endale saia või siis leiad neid väikseid kohvikuid, kust saad kohvi ja croissant-i.

 

Maps were disabled by the visitor on this site. Click to open the map in a new window.

 

 

Grand Cru teekond

Nii nagu šampanja piirkond, siis ka Burgundia on täis viinamarjaistandusi ja veinitootjate mõisaid. Samuti, nagu šampanja piirkonnas ringi sõites on teed märgitud pruunide liiklusmärkidega, et sa õigelt teelt ära ei eksiks. Täpselt samamoodi on ka siin, veini maitseelamuste teekond on kümneid, kui mitte sadu, kilomeetreid pikk ning need on märgitud “Grand Cru” liilusmärkidega.

Meie külastasime ka mõningaid veiniistandusi. Üks tuntumaid, mis mul burgundia veinide puhul varasemalt tuttav, oli Pommard. Kui teistes, võtsime me kerged maitsmise paketid, siis Pommardi istanduses võtsime ka väikese ekskursjooni, kus meile tehti selgeks burgundia veinide omapära ning degusteeriti erinevaid valgeid ja punaseid veine.

Mis mind ehk veinide puhul kõige rohkem hämmastas oligi see, kuidas ühe pudeli hind võib alata paarisajast eurost. Grand Cru (ehk kõige prestiižsem toode) pudeli hind ongi tavaliselt ligikaudu 300-500 €. Sain teada ka, et seal piirkonnas on levinud, et veini toodetakse ainult Pinot Noir viinamarjasordist. Huvitav oli ka see, et kui meile anti maitsta 4 erinevat punast veini, mille maitse, lõhn ja ka hind olid täiesti erinevad, aga kõik need veinid tulid sellest ühest ja samast viinamarjasordist – Pinot Noir. Mis veinile maitse, lõhna ja hinna määrasid, see oli hoopis maapind ja kogu see kliima (nad nimetasid viinamarja kasvutingimusi “kliimaks”), mis viinamarja mõjutas.

Dijon ja keskaegsed linnad

Dijoni linn on mulle tema nime poolest alati seostunud sinepiga. Tõesti, sinepit müüdi seal linnas igas poes, ja tõsi ta on, ostsime ka meie seda uudishimu tõttu kaasa. Kui üldiselt sellised tüüpilised euroopa linnad mind eriti ei vaimusta, siis Dijoni puhul meeldis mulle see keskaegne hõng. Päris toredaid keskaegseid tänavaid kohtas. Aga üldiselt, ma saan alati suurema elamuse mõne eheda ja kivise külakese külastamisest, eriti kui see on kuskil kõrge mäe otsas.

 

 

Mõned sellised kaunid keskaegsed väiksed külakesed on näiteks Montbard, Autun, Beaune, Cluny, Tournous. Et kui Lyoni poole sõita, kuhu me ka teel olime järgmisena, siis need jäävad enamasti kõik tee peale.

Lyon, Rhone Valley ja Vana-Rooma kultuuripärand

See piirkond hakkas juba vaikselt mägisemaks muutuma. Huvitav oli see tunne, kui oled juba päevi ja öid veetnud väikestes Champagne piirkonna ja Burgundia piirkonna linnakestes ja külakestes, kus on selline ilus, armas, rahulik ja vaikne keskkond, siis äkki peale kõike seda Lyoni linna sisse sõita, eks ehmatas pisut ära küll.

Ütleme nii, et Prantsusmaa sisemaal on ka päris palju seda tühja, avarat ja sadu kilomeetreid põllumaad. Lihtsalt ei olegi midagi, ja kohati selline pikem sõit võib olla väsitav ja igav. Mistõttu ongi hästi oluline teha eeltööd ja leida need kohad, kus saad kultuuri nautida ja kogemusi koguda.

Lyoni linna kohta ma praktiliselt midagi ei teadnud, üks tüüpilise euroopaliku arhitektuuriga linn. Sain teada, et see on suuruselt, rahva elanike arvult Prantsusmaa teine linn, Pariisi järel. Oli tõesti suur, aga ütleme nii, kui oled juba korduvalt Pariisis käinud ja ikooniliste maamärkidega tutvunud, siis Lyon enam millegagi ei üllata.

Peale selle maalilise maastiku, mis lõuna pool Prantsusmaad hakkab avanema, paelus mind kõige enam Vana-Rooma kultuuripärand. Oo jaa, see oli lihtsalt võrratu. Metsikult efektne on see, kui keset rahulikku loodust avaneb sulle vaade tohutult massiivne akveduut (Pond du Gard). Jah, just Pont du Gard oli üks mu elamuste tipphetki. Olin seda vaid keskkoolis kunstiajaloo tunnis piltidelt näinud. See üks Vana-Rooma massiivsemaid ehitisi, mis asub kuskil Prantsusmaa sisemaal, mõjub lihtsalt nii ägedalt.

 

 

Samamoodi suurepärane elamus on see, kui külastad Vana-Rooma ühte kõige paremini säilinud teatrit Orange linnas. Päris mitmetes linnades on neid tava teatreid, kui ka amfiteatreid, triumfikaari, terme, akveduute. See, kuidas Vana-Rooma kultuuripärand on põimunud sellesse tänapäevasesse linnaruumi, see lihtsalt on kuidagi hästi efektne.

 

 

Orange linn vast ongi lõuna prantsumaal üks kõige tuntum linn, kus Vana-Rooma pärandit leidub. Kui muud ei jõua külastada, siis see olekski see linn, mida kindlasti külastada. Aga samuti soovitaks veel külastada linnasid nagu Nimes, Arles, Avignon. Avignon oli näiteks see linn, kus me ka ühe vaheööbimise tegime, sest teekond Nizzasse viimastel päevadel hakkas tunduma liiga pikk. Aga see vaheööbimine oli seda väärt. Avignonis tegime mõnusa jalutuskäigu ja taaskord, kaunis kaunis.

 

Valik fotosid reisist

Nädalane suvepuhkus romantilises Pariisis

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Olen Pariisi ka varem külastanud, aga need 7 päeva Pariisis olid unustamatud, mil sai fantastilise ilmaga juunikuu suvel nautida nii kunsti, arhitektuuri, väga häid söögielamusi, naeru, õnne ja elurõõmu.

Pariis on linn, mida peab kindlasti külastama, sest see sulatab endas ajaloo, kunsti ja romantika üheks unustamatuks kogemuseks. Linna tänavad on täidetud ilusate arhitektuursete pärlite, nagu Eiffeli torn ja Notre-Dame katedraal, ning Louvre’i muuseumi rikkaliku kunstikoguga. Samuti võib nautida maailmatasemel kööki, mida pakuvad arvukad restoranid ja kohvikud, ning jalutuskäike Seine’i jõe kallastel, mis pakuvad kauneid vaateid ja romantilisi õhtuid. Pariis on unustamatu sihtkoht, mis lummutab külastajaid oma ilu ja võluvõimega.

 

 

Müüdid Pariisi kohta

Kui ma Pariisi saabusin, olin ma täis põnevust, aga ka hirmul, kuna olin kuulnud nii palju müüte selle linna kohta. Ja kui ma Pariisis ise olen ringi käinud ja mitmekülgset Pariisi elu kogenud, siis olen vaikselt hakanud mõistma, kust need müüdid tulevad. Enamasti on hästi tugevad arvamused kerged tulema, kui Pariisi tullakse paariks-kolmeks päevaks, mis lihtsalt pole päris piisav aeg, et rahulikult Pariisi rütmiga kohaneda. Teiseks, Pariis on suurlinn, nagu mitmed teised metropolid maailmas, kus elab mitmeid miljoneid inimesi ja seal ongi kõike ning sina oled seal kõigest külastaja, seega pole mõtet võrdlemisega oma pead vaevata

Mida ma veel olen aru saanud, kõik oleneb enda suhtumisest. Pariisis on tõsiselt palju valikuid, mida teha, seega mina valiks neid ilusamaid kogemusi. Mida pikemalt inimesed on Pariisi külastanud, seda rohkem ma kuulen positiivset tagasisidet. Aga tõsi, linn on suur ja mina isiklikult teen alati põhjalikuma ettevalmistuse selle kohta, mida külastada, kus tänavatel liikuda, kus restoranides õhtul süüa, kus kohvikutes päeval tiksuda.

Miks Pariisi paariks päevaks minnakse on ka tegelikult loogiline. Lennupileti võib sinna saada ülisoodsalt, aga ööbimiskohad on Pariisi südames ikkagi päris krõbeda hinnaga, mis on ka üks neid põhjuseid, miks eelarvamused on kerged tulema nii põgusa kogemusega, eriti kui valid ööbimiskohaks mõne soodsama äärelinnas asuva koha. Aga jah, alla 200€/öö Pariisi südalinnas eriti midagi ei leiagi. Leiab ikka, aga siis peaks leppime üsna tagasihoidlike tingimustega.

Müüt #1: Kas Pariisis on inimesed ülbed?

Üks müüt, mis mind eriti kummitas, oli see, et Pariisis on inimesed ülbed ja üleolevad. Kuid kui ma sammusin selle imelise linna tänavatele, avanes mulle hoopis teine maailm. Pariislaste sõbralikkus ja viisakus üllatas mind meeldivalt. Igal sammul oli keegi valmis aitama, kui ma oma suunaga hätta jäin, ja kohalikud elanikud olid alati valmis naeratama ja juttu ajama. Ma mõistsin kiiresti, et see müüt oli täielikult alusetu – Pariisi inimesed on avatud ja lahked ning nad on alati valmis jagama oma armastust oma linna vastu. Aga jah, kui sul endal on mingisugune veider hoiak ja üleolev suhtumine, siis saad ka sama vastu. Avatud ja positiivne ellusuhtumine teeb Pariisi kogemuse kindlasti palju kaunimaks.

Müüt #2: Kas Pariis on must ja räpane?

Teine müüt, mis kummitas mind enne reisi, oli seotud Pariisi puhtusega – või pigem selle puudumisega. Räägiti, et Pariisi tänavad on räpased ja mustad. Kuid reaalsus oli hoopis teistsugune. Kui ma jalutasin Pariisi nendel tüüpilistel tänavatel, nägin ma puhtust ja ilu igal sammul. Avalikud pargid ja aiad olid tõelised rohelised oaasid linnamelus. Pariis ei olnud mitte ainult ilus arhitektuuri ja kunsti poolest, vaid ka oma puhtuse ja hoolitsetud keskkonna poolest. Nii palju kui üks suurlinn miljonite inimestega saab olla. Jah loomulikult, on neid kõrvaltänavaid ja magalapiirkondi, kus võib prahti märgata ja ka mõned tänavad ikka haisevad korralikult, aga üldpildis oli kõik tiptop. Kui ma seda räpasuse kommentaari noortelt kuulsin, siis hakkasin pilti kokku panema, et see võiski olla selline kogemusepõhine lugu sellest, kuidas käidi öösel kuskil kõrvaltänava ööklubis, kus prahti tekibki rohkem, aga hommikuks on kõik ilusti ära koristatud.

Müüt #3: Kas Pariisis on kõik kallis?

Kolmas müüt, mida ma kuulsin, oli seotud Pariisi hindadega. Öeldi, et kõik asjad on Pariisis kallid ja turistidel on raske leida taskukohast majutust ja söögikohti. Ent minu kogemus oli hoopis teine. Pariisis on valikuid igas hinnaklassis, alates luksuslikest restoranidest kuni hubaste kohvikuteni. See on iseenesest huvitav kuidas majaveini pokaali hind kõigub 5st eurost kuni 12 euroni põhimõtteliselt. Samuti võib leida mitmeid taskukohaseid majutusvõimalusi, alates sõbralikest butiikhotellidest kuni korteriteni, mis sobivad reisijate eelarvega. Pariis pakub midagi igale maitsele ja rahakotile. Aga tõsi on see, et ööbimised on Pariisi südames ikkagi kallid, nii hotellid kui ka korterid. Mida rohkem Pariisi südames tahaksid ööbida, seda kallimaks see eluke läheb, aga samas kui hoolikalt otsida siis võib väikse katusekorteri leida täitsa mõistliku hinnaga.

Korter Montmartre’is

Siia, täpselt Sacré-Cœur’i trepi alla, leidsime endale 7 päevaks väga muheda 2-toalise katusekorteri. Asukoht oli väga hea, korter mõnusalt avar, väikse rõduga, vaatega Sacré-Cœur’i tornile, ja siit sai ka mugavalt nii metrooga, jalgsi, taksoga liigelda.

Montmartre on Pariisi üks ikoonilisemaid ja võluvamaid piirkondi, mis pakub külastajatele unustamatuid elamusi. See kunstnike ja boheemlaste varjupaik on tuntud oma maaliliseid vaadete, kunstist kihava atmosfääri ning ajaloolise ja kultuurilise tähtsuse poolest.

Kõige silmatorkavamaks sümboolseks vaatamisväärsuseks on Montmartre’i künklik tipu, kus asub Sacré-Cœur’i basiilika, mis pakub ülimalt kauneid vaateid üle terve Pariisi. Piirkonna kitsad tänavad on täis armsaid kohvikuid, kunstigaleriisid ja butiike, mis meelitavad nii kunstihuvilisi kui ka ajaloohuvilisi.

Montmartre on olnud ka paljude kuulsate kunstnike, nagu Pablo Picasso ja Vincent van Gogh, elukohaks ja inspiratsiooniallikaks, mis annab piirkonnale erilise kunstilise aura.

Mida vaadata?

Kõik on palju ilusam, kui reisid hea ilmaga. Need 7 päeva pariisis (mai lõpp kuni juuni algus) olid lihtsalt suurepärased. Päeval oli üle 25-27 kraadi sooja, õhtul läks natuke jahedamaks aga mitte alla 20 kraadi. Suurepärane ilm linnaga tutvumiseks, pole liiga külm ega pole liiga palav.

Eks see puhas klassika, mida siis ikka Pariisis teha kui:

  1. Minna Eiffeli torni otsa seda mastaapset metallkonstruktsiooni insenerivõlusid uurima aga loomulikult ka vaadet nautima. Me sihtisime selle aja nii, et läksime enne päikseloojangut, et saaks näha seda hilises valguses Pariisi ning juba tuledesse mattuvat linnapilti. Väga põneva ajalooga konstruktsioon. Eriti efektne muidugi, kui ta peale päikseloojangut täistunnil tuhandete tulukestega süttib.
  2. Külastada Louvre-i. Siin võiks põhimõtteliselt tervelt 2 päeva ringi uudistada, kõike on lihtsalt nii palju. Suuremad kunstihuvilised tavaliselt valivad endale täpselt need kohad, mida nad tahavad vaadata. Väiksemad kunstihuvilised (keda Louvre-is vist turistide näol on suurem osa külastajaid) teevad selle pisikese Mona Lisa maali ees (ainuke ruum Louvre-is, kus on alati hästi palju inimesi) endast selfie ja siis liiguvad kuskile edasi.
  3. Ronida Arc de Triomphe otsa. Peale kauni panoraamvaate on minu arust sellel ka väga põnev ajalugu. Jällegi, läksime sinna vahetult enne päikseloojangut.
  4. Külastada Notre Dame-i ja üleüldse tutvuda selle ajalooga, mis sellel Île-de-France saarekesel keset Pariisi linna ja keset Seine-i jõge on. Île-de-France on ka üks hästi populaarne noorte kogunemise koht õhtuti. Siit saab ka Seine jõele paadisõidule (lisaks ka muudest kohtadest Seine jõue kaldalt. Jumalaema kirik sai aga tõsise tulekahju tõttu kannatada, mistõttu praeguse külastuse ajal oli kirik täielikult ligipääsmatu, aedadega piiratud ja käis usin taastamistöö.
  5. Jalutada Canal Saint-Martin ääres, mis on minu arvates üks väga kena piirkond kus jalutada ja seda kanali võlu nautida, miks mitte seal väike piknik teha. Kohalike lemmik kogunemispaiku, kus hea ilmaga süüakse, juuakse, mängitakse Pétanque-i.
  6. Külastada Pantheoni ning sealt jalutada alla Jardin de Luxembourg-i.
  7. Külastada Les Invalides katedraali kuhu Napoleon I on maetud.
  8. Teha üks pikem sirge jalutuskäik mööda seda sümmeetrilist telge alates Arc de Triomphe kaarest, sealt edasi mööda Champs-Elysees ostlemistänavat, kuni Concorde väljakuni (mis mulle väga meeldis millegipärast, eriti see vana Egiptuse obelisk keset väljakut), sealt edasi läbi kauni Jardin des Tuilieries ja kuni Louvre-ini välja.
  9. Jalutada Versailles lossi aias. Loss asub küll Pariisist eemal, aga see on igati väärt väljasõit, et selle majesteetliku lossiga tutvuda. Kui on väga suur huvi Louis IV poolt rajatud “suvila” vastu, siis tasub ka lossi sisse uudistama minna, aga kui ilm on hea ja tahaks pigem seda ilusat ja väga mastaapset aeda nautida, siis sellest täiesti piisab, et end ajas tagasi viia ning kujutada ette, kuidas elu seal käis.
  10. Jalutada Seine-i jõe kallastel.

Kasutan reisidel üldiselt Maps.me äppi, kuhu on lihtne kohti salvestada, mida tahaks näha. Ja mu kaart nägigi koos restoranide ja kohvikutega välja selline.

 

 

Ma esialgu saingi sellise listi kokku. Aga tegelikult on Pariisis hästi palju põnevaid kohti. Ma lihtsalt jalutaks ja satuks nendesse “peidetud” kohtadesse mida leiab igast Pariisi linnaosast. Näiteks Colonne Vendome oli selline juhuslik põige, kuhu sattusin üsna juhuslikult. Ja lahe, kui tuleb mõni üllatus linnapildis nagu Porte Saint-Martin. Samuti Paris Hotel-de-Ville jäi kuidagi juhuslikult tee peale. Place des Vosques oli üks eriti hästi ära peidetud pargike, kus minu üllatuseks oli nii palju inimesi pargi murul lihtsalt pikutamas, jutustamas, raamatut lugemas, pikniku pidamas. Mulle meeldis Pariisi puhul see, et selles kivises linnapildis oli päris palju rohelust ja kavalalt linnamiljöösse peidetud parke, mis olid hästi hooldatud ja ilusad.

Loomulikult oli meil 7 päeva jooksul ka mitmeid restoranielamusi, just nendest kohvikutest ja restoranidest tahakski võib-olla pikemalt kirjutada ja mõningaid soovitusi siia endale salvestada.

 

3-nädalane unustamatu puhkus paradiisisaarel Mauritius

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Paradiisisaar Mauritius. Mark Twain on Mauritiuse kohta öelnud midagi sellist, et paradiis loodi Mauritiuse järgi. Lugesin seda reisiraamatust. Nagu ikka, mulle meeldib iga uue reisi alguses soetada endale üks reisiraamat ja see paar korda läbi lugeda. Ja kuna detsembris oli minu ümmargune juubel ning üleüldse tähtis kuu, siis kohe 1. detsembril me startisimegi ning veetsime Mauritiusel mitte vähem ega rohkem kui tervelt 3 tervet nädalat.

 

 

Samas, kui ma loen sellist rida nagu “paradiisisaar”, siis ma muutun kohe skeptiliseks. Mauritius oli täpselt seda, mida ma ootasin ja pigem isegi rohkem. Mõnusalt puhas, ehe, looduslikult kaunis ja sõbralik saar. Need 3 nädalat olid lihtsalt paitus kehale ja vaimule. Täpselt mõnus aeg, et korralikult juhe seinast välja tõmmata ja tõeliselt puhata.

3 nädala puhkust Mauritiusel

Väike soovitus Mauritiuse saare kohta. Kuna seal valitseb mikrokliima, mis tähendab, et saare ilm on hästi muutlik ja praktiliselt ennustamatu. Ühe päeva vältel võib olla pilve, puhast sinist taevast kui tohutut tormi ja vihma, ja ilm saare erinevates nurkades on hästi muutlik. Me oleme ju enamasti harjunud reisima 10 päeva või 2 nädalat. Ma olen päris mitmeid kordi kuulnud, kus pere või  paarike läheb reisile ja pool ajast sajab vihma. Seetõttu, kui võimalik, mine pikemaks. Ja 3 nädalat ei tundu üldsegi palju. Täpselt piisav aeg, et lisaks ringi siblimisele ka päriselt nautida aeglast kulgemist.

Mis siis see peamine on? Mauritiusel ei ole otseselt selliseid mega erilisi vaatamisväärsusi, pigem on ta selline rahulik troopiline saar, kus on mõnus kliima ja lopsakas loodus. Seega, igaüks valib ise, mida ta tahaks teha.

 

Jagasime ööbimise Mauritiusel 3 piirkonna peale

Kuna veetsime Mauritiusel 3 nädalat, siis olimegi iga nädala erinevas saare ilmakaares.

Esimese nädala veetsime saare lääne rannikul. Ülimõnus piirkond, Black River. Suur korter terrassi ja basseiniga asus täpselt rannas. Sealt avanesid igal õhtul meile maalilised päikseloojangud. See sama koht on ka sellel blogipostitusel tunnuspildiks ning videos kõige viimane kaader.

Teise nädala veetsime villas nimega Oasis Villas, ühes peamises kohas, kus turistid puhkuse veedavad nimega Grand Baye.

Viimase nädala veetsime väga vinges ja luksuslikus 5* resortis nimega “The Residence”. Üks vingemaid elamusi üldse. Ja see rannik oli lihtsalt nii kaunis. Asus täpselt Belle Mare rannas, ning iga päev ärgata suurele rõdule vaatega otse helesinisele ookeanile, väga mõnus tunne ikka küll. Selline tunne oli iga hetk, nagu otsaette oleks postkaart kleebitud, millel foto paradiisisaarest. Väga ilus ja puhas ja lopsakas.

 

Mauritius põnevamad vaatamisväärsused

Mauritius on väike saarriik India ookeanis, mis on tuntud oma ilusa looduse, turismi ja kultuuri poolest. Ütleme nii, et kohale jõudes, ma pidin ikka mitu korda endale teadvustama, et “kuule, sa asud nüüd ühel tillukesel Saaremaa suurusel saarel, mis asub keset suurt India ookeani”.

Siin on mõned peamised vaatamisväärsused ja parimad rannad, mida saarel külastada tasuks:

  1. Le Morne Brabant – Le Morne Brabant on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud maailmakuulus mägi, mille tipp on kõrgusel 556 meetrit. See asub saare edelaosas ja on tuntud oma ajaloo, looduse ja ilusa vaate poolest.
  2. Chamarel värvilised mullad ja rummitehas – Chamarel värvilised mullad on erinevates värvides liivapaljand, mis on tuntud oma mitmekülgsete värvide poolest. See on populaarne turismiatraktsioon ja asub saare lõunaosas.
  3. Pamplemousses’i botaanikaaed – Pamplemousses’i botaanikaaed on üks maailma vanimaid botaanikaaedu ja see on koduks paljudele haruldastele taimedele ja loomadele. See asub saare põhjaosas ja on avatud külastajatele.
  4. Eureka maja – Eureka maja on ajalooline maja, mis on ehitatud 19. sajandi alguses. See asub saare keskosas ja on tuntud oma kauni arhitektuuri ja aia poolest.
  5. Trou aux Cerfs vulkaani kraater – Selline tore koht, kust läbi sõita. Õnneks meile sattus sinna ka üks kohalik giid, kes tegi ringi ümber kraatri ja rääkis kõigest lähemalt, mis seal siis näha oli.
  6. Grand Bassin – Grand Bassin on püha järv, mida peetakse hindude jaoks üheks pühamaks kohaks väljaspool Indiat. See asub saare keskosas ja on külastajatele avatud.
  7. Bois Chéri Tea Factory – Tee istandus – mõnus vaheldus ja ilus koht, kus saab erinevaid teesid maista. Ei olnud just mu lemmiktegevusi, sest lauda toodi paarkümmend teekarbikest ja kann kuuma vett, ja nii ma siis leotasin teekotikesi ja enamus maitsesid kõik ühte moodi.
  8. Trou aux Cerfs vulkaani kraater – Selline tore koht, kust läbi sõita. Õnneks meile sattus sinna ka üks kohalik giid, kes tegi ringi ümber kraatri ja rääkis kõigest lähemalt, mis seal siis näha oli.

 

Mauritiuse mitmekülgsed ja imekaunid rannad

Mis puutub randadesse, siis Mauritius on tuntud oma kaunite randade poolest, mida on siin palju. Mõned parimad randade sihtkohad, mida külastada, on järgmised:

  1. Flic en Flac – Ei ole lemmik, jätaks järgmine kord vahele. Flic en Flac on üks populaarsemaid rannakuurorte saarel ja on tuntud oma valge liivaga, sinise mere ja rikkaliku mereeluga. Aga ütleme nii, et on oluliselt rohkem ilusaid randu Mauritiusel ning ma hästi ei mõista, miks seda just esile tuuakse. Aga uudishimu pärast sai käidud.
  2. Trou aux Biches – Trou aux Biches on tuntud oma selge vee ja korallriffide poolest, mis sobivad suurepäraselt sukeldumiseks ja snorgeldamiseks.
  3. Belle Mare – Ütleks, et mu lemmik. Idarannikul üleüldse on väga ilusad rannad, vähemalt minu maitsele. Kuidagi vaikne, väga puhas ja väherahvastatud. Belle Mare on suurepärane sihtkoht surfamiseks ja lohesurfi harrastajatele. Siin on pikk valge liivarand ja tuuleolud on enamasti soodsad.
  4. Gabriel Island ja Flat Island – Saare põhjaosas asuvad väiksed saared, kuhu viiakse kas katamaraaniga või siis kiirkaatriga. Ütleks, et mu lemmikuid saare elamusi, mis Mauritiuse lähedal asuvad ja kuhu tavaliselt turiste viiakse. Võrreldes kõige populaarsema saare Ile Aux Cerfs saarega, siis Flat Island on üli vaikne, seal on vähem turiste, ja hästi ilusad ja üksildased rannaribad. Imeline vesi. Seal võiks vabalt Robinson Crusoe seriaali filmida 🙂
  5. Mont Choisy – Mont Choisy on üks saare pikimaid randu, mis on tuntud oma rahuliku mere ja puhta liiva poolest. Siin saab nautida päikeseloojanguid ja piknikuid rannas.
  6. Ile Aux Cerfs – Kindlasti väärt saareke mida külastada. Käisime seal päevasel katamarani tripil. Jäime väga rahule.
  7. Blue Bay – Blue Bay on tuntud oma kristallselge mere, korallriffide ja suurepärase snorgeldamise ja sukeldumise võimaluse poolest.
  8. Pereybere Beach – Grand Bayes üks ilusamaid, aga seal ümbruses on veel teisigi vaiksemaid ja ilusaid rannasoppe.

 

Mauritius on rikkaliku ajalooga saar

Maaliliste maastike ja looduslike vaatamisväärsustega ning pakub palju erinevaid tegevusi, mis sobivad igale maitsele. Siin on mõned ideed tegevusteks, mida võiksid kaaluda, kui veedad Mauritiuse saarel 3 nädalat:

  1. Uuri saare ajalugu: Mauritiusel on pikk ajalugu, mis ulatub tagasi Hollandi, Prantsuse ja Briti koloniaalajani. Külasta Port Louis’i ajaloolist linnaosa, kus saad näha mitmeid vanu hooneid ja muuseume, mis räägivad saare ajaloost. Mauritius kusjuures tundubki, et seal elavad prantslased, lihtsalt igal pool räägitakse prantsuse keelt.
  2. Snorgeldamine ja sukeldumine: Mauritiusel on palju suurepäraseid kohti snorgeldamiseks ja sukeldumiseks. Saad näha erinevaid koralle, värvi- ja kujundirohkeid kalu ning isegi merekilpkonni. Ma nägin täiesti juhuslikult lahmakat merekilpkonna ujumas, kui kaatriga mööra rannikut liuglesime.
  3. Külasta rahvusparke: Saare mitmed rahvuslikud pargid, nagu Black River Gorges rahvuspark ja mõned loodus-looma pargid pakuvad erinevaid matkaradasid, vaatamisväärsusi ja looduslikke kohti.
  4. Proovi erinevaid veespordialasid: Mauritiusel on palju erinevaid veespordialasid, sealhulgas purjetamine, lainelauasõit, süsta sõit ja kalastamine. Me ikka tegime paar katamarani trippi, lisaks saime kiirkaatriga rannikut avastada, hõljusime ka langevarjuga kõrgustes, sai proovida ka veesuuska ja kayakki.
  5. Külasta erinevaid randu: Mauritiusel on palju ilusaid randu, mis pakuvad erinevaid tegevusi. Leia oma lemmikrand, kus saad nautida päikest, ujuda ja proovida erinevaid veepealsed ja veealuseid tegevusi.
  6. Tee päevareise: Kui soovite saart tundma õppida, siis võiksite teha erinevaid päevareise. Näiteks külastage Chamarel’i mäge, Rochesteri juga, Pamplemoussesi botaanikaaeda, Chamouny suhkrufarmi, Chamarel rummitehast, Black River National Park rahvusparki.
  7. Naudi Mauritiuse kööki: Mauritiuse köök on segu India, Hiina, Aafrika ja Euroopa maitsetest. Proovi erinevaid roogasid ja jooke, mis on valmistatud kohalikest toorainetest. Mereande on seal küllaga, kõik kalad on väga head. Kui väga uhket restorani elamust soovid saada, siis meie tegime näiteks nii, et bronnisime restosse laua kuskile uhkesse 5* resorti, sõitsime siis õhtusöögiks sinna kohale, väravas ütlesime oma nime ja meid lasti ilusti sisse. Kusjuures just nendes uhketes resortides on kõige kvaliteetsemad a la carte restoranid ja ka parimad grill restoranid ja kokteilibaarid. Juhuslikult söögikohta valides võib 50/50 pigem pettuda ning kvaliteet on väga kõikuv.

Need on vaid mõned ideed tegevusteks, mida võib teha, kui veeta Mauritiuse saarel 3 nädalat. Oluline on jääda avatuks ja nautida kõiki erinevaid kogemusi, mida saar pakub. Meie jäime igaljuhul reisiga väga rahule. Hea meelega oleks seal puhanud isegi paar kuud, vabalt! Ja ilmaga vedas täielikult.

Detsembrikuu on väga hea kuu Mauritiuse külastamiseks. Terve 3 nädala vältel nägime pilvist taevast ja väikest vihmasabinad vaid kahel-kolmel päeval. Meil ikkagi kulus selle reisi jooksul tervelt 3 pudelit päiksekreemi.

 

Pildikogu reisilt

 

Load more

Saaremaa nädalavahetuse puhkus ja ringsõit

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Saaremaa on väga kaunis! Ja muidugi üli üli üli vaikne.

Huvitav, et ma sain sellest alles nüüd aru, sellel suvel, augustikuul, aastal 2022. Muidugi ilm oli võrratu. Ja sain ka saare peal rohkem ringi sõita kui kunagi varem.

 

 

Pean tõdema, et olen Saaremaal käinud varasemalt ca 20 korda, ja mitte kunagi ma ei olnud sellel saarel nii palju näinud, kui selle 3 päevaga. Varem on alati olnud mingisugune konkreetne sündmus, sünnipäev, või koht, kuhu minna. Nüüd aga oli terve nädalavahetus minu päralt, üksinda, ehk täpsemini 3 päeva vaba aega avastamiseks. Muidugi, ma tegin ka korraliku eeltöö, et olla hästi ettevalmistunud turist.

Tõepoolest, ma pole varem käinud Saaremaa Linnuses sees.

Ma pole kunagi näinud, kui suur see Kaali kraater ikkagi on. Väike eelarvamus oli kusjuures, et tõenäoliselt väike lomp ja räägitud jube suureks. Ma olin üllatunud, ja ka vaimustunud, kuivõrd äge koht see oli. Hästi joonistus välja ümar vall, mis pani ette kujutama kivi kukkumist kaugelt pimedast kosmosest.

Kunagi pole jõudnud Karu järveni, pole seal kunagi ujunud, isegi kui see tundub tavaline. Ja miks see nii eriline oli. Ei, ma ei läinud sinna eesmärgiga, et peaks ära käima. See jäi tee peale, ja kuna suvine päev oli päris palav, särk kleepus vaikselt selja külge, tundsin, et jaa, see on seda väärt. Ja oligi. Mega mõnus!

Ei ole ka selle vees asuva majaka juurde jõudnud. Väga äge koht. Eriti just päikse loojangul. Eriline tunne on, kui oled seal loojuva päikesega täiesti üksi.

Otsisin metsast kusjuures ühte kahuripesa, kus on kontserte tehtud. Ei leidnud. Olin küll üsna õiges kohas, aga suht kõhe hakkas seal üksi metsas, et väga kaugele ei julgenudki uitama minna.

Ja siis mitmes kohas olen küll varem käinud, aga siis on ilm olnud vihmane või lihtsalt liiga tuuline, et seda olmet kuidagigi nautida. Naiteks, olin ma veendunud, et ei ole kunagi Sõrve Sääre tipus käinud. Ja kui sinna jõudsin, siis tuli meelde, et olen küll, lihtsalt ilm oli nii halb, et sealsetest siseruumidest kaugemale ei jõudnudki.

Mis mulle veel väga meeldis oli lihtsalt sõita mööda neid rannaäärseid teid. Ma olin väga üllatunud, kui enamus ajast mulle tundus, et ma olen ainuke, kes Saaremaal ringi sõidab, lihtsalt ei ole autosid kuskil. Välja arvatud keskused muidugi. See mulle väga meeldis, et päev oli pikk, päike loojus hilja, ilm oli võrratu, ja sõita oli mõnus.

Ja see retk õnnestus täielikult. Iga minut oli lihtsalt täis rõõmu ja ma laadisin end hea energiaga terveks uueks nädalaks. Mul on äärmiselt hea meel, et Saaremaa jättis mulle pikemaks ajaks kustumatu mulje, tunde, et tahaks sinna uuesti tagasi minna.

Ringreis autoga Lissabonist kuni Porto linnani

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

See retk oli osa meie Portugali ringreisist, kus alustasime puhkust lõunast Faro linnast ja lõpetasime põhjas Porto linnas. Selles reisiblogi videos toongi välja mõned hetked kõigest sellest, mis sellel mitmepäevasel puhkuseretkel teepeale jäi.

 

 

 

Eriti meeldis mulle Sintrast alustatud sõit läbi Cascais, sealt edasi Cabo da Roca. See rannikuäärne tee on lihtsalt nii kaunis ja maaliline. Külastasime ka Peniche väikest linnakest, kus oli imekaunis ja võimas pankrannik.

Edasi suundusime sisemaale, kuna plaanisime peale Lissaboni kirevat linnaelu minna mägedesse, vaiksemasse piirkonda. Ja leidsime väga idüllilise väikse küla Gondramaz, kus oli üks ägedamaid majutusi tervel reisil. Kahekordses majakeses olime 4 päeva ja selle nimi oli Mountain Whisper (Booking.com kaudu leiab üles). See oli ka hea asukoht mägipiirkonna avastamiseks.

Edasi suundusime kuulsasse ülikoolilinna nimega Coimbra. Külastasime ka seda kuulsat raamatukogu, mis on maailmas ainulaadne, kuna kahjurite tõrjumiseks kasutatakse seal kemikaalide asemel hoopis nahkhiiri. Ja nii ongi, raamatute vahel elutsevad armsad nahkhiired, kes juhuslikke putukaid ja koiliblikaid söövad.

Teepeale jäi ka rannikuäärne kaunis Aveiro linnake, mis oli täis ilusaid kitsaid tänavaid ja kaunist madalat arhitektuuri. Linn oli täis kanaleid, kus liiklesid eriti värvilised kondlid.

Ja nii me lõpuks Portosse jõudsimegi. Peab ütlema, et peale Sintra oli Porto see linn, mis mulle äärmiselt meeldis. Väga kaunis, mägine, rikkalikult arhitektuuri. Suur jõgi, mille kallast mööda võib lõputult sõita ning veinimõisaid külastada.

Porto kohta ütleks nii palju, et sinna tahan kindlasti tagasi minna, ja veeta seal nii 5 päeva või terve nädala. See on seda väärt. Nii mitmekesine linn, mis pakub praktiliselt kõike nii arhitektuurihuvilisele, veinisõbrale, rannahundile, kalastajale, ringisõitjale, tõelisele gurmaanile. Ja palju muudki.

Kui võrrelda Portot Lissaboniga, siis ilma pikema mõtlemiseta ma läheks igaljuhul Portosse. Kahtlemata.

 

Maaliliste vaadetega Peniche

Poolsaarel asuv väike meeldiv Peniche linn on osaliselt ümbritsetud 16. saj müüriga. Oma sadamast täielikult sõltuvas Peniches on väga häid kalarestorane ja süvamere kalapüügi võimalused. Linna lõunaservas vee piiril seisab põnev 16. saj pärit Portaleza, mida kasutati kunagi ammu vanglana.

Poolsaare läänepoolsel neemel 2 km kaugusel Penichest asuvalt Cabo Carvoeirolt avanevad suurejoonelised vaated ookeanile ja kummalise kujuga kaljudele erodeerunud rannajoonel. Kusjuures see vaade oli tõepoolest nii muljetavaldav, et mu kaaslane otsustas sellest vaatest kodus ka ühe maali teha.

 

Coimbra: ülikoolilinn ja nahkhiirtega raamatukogu

Väliselt, pikemalt süvenemata on Coimbra selline tavaline Portugali linn. Uskumatu, et see linn kunagi 13. sajandil on olnud ka Portugali pealinn. Coimbra on portugallaste jaoks väga oluline linn. See on kuue Portugali kuninga sünnikoht ja vanim Portugali ülikooli linn.

Linna ajaloolises südames, kõrgel Mondego mäe kohal asuvad katedraalid, ülikool ja muuseum, end esmamulje Coimbrast on tõenäoliselt kui kaubandus-, mitte kultuurilinnast. Alcacova mäe tipus asuvast ülikoolist kuni kitsastest tänavatest ja treppidest alla all-linnani laskudes on linn tihedalt täis ajaloolisi hooneid. Enamik vaatamisväärsusi on üksteisest jalutuskäigu kaugusel ning vaatamata Coimbra järsule mäele, saab linnaga kõige paremini tutvuda just jalgsi liikudes.

Kõige enam paelus Coimbra puhul ülikooli piirkond. Sattusime sinna just ajal, kui nägime paljusid tudengeid kandmas musti keepe. Coimbra ülikool ongi tuntud selle poolest, et üliõpilaste koolivormid on väga harrypotterlikud ja seetõttu mõjuvad kuidagi lahedalt.

Olin varem kuulnud Coimbra väga vanast raamatukogust, mis pidi olema ainulaadne maailmas just selle poolest, et seal kasutatakse kahjurite (putukad, koiliblikad jms) tõrjumiseks nahkhiiri. Ehk seal raamatukogus elutsevadki nahkhiired, kes toituvadki kahjuritest ning aitavad seeläbi raamatuid säilitada, ilma kemikaale kasutamata. Raamatukogus sees käisime loomulikult ka, ja see oli tõesti äge vaatepilt, kus maast kõrge laeni olid vanad raamatud. Sellist vaatepilti näebki tavaliselt muinasjutulistes filmides.

Muidu on ülikoolilinnak turistidele täelikult avatud. Ostsime nö päevapileti, millega sai igasse hoonesse sisse, igasse teaduskonda ja muuseumi.

Peale seda on seal ka kena botaanikaaed ning vanalinnas nõlvadel ringi jalutades avastasime ühest kitsast tänavast ka väga mõnusa tapase restorani (Tapas nas Costas).

 

Kaunis kanalitega täidetud Aveiro

Teel Portosse põikasime läbi ka Aveiro linnast, mis on selline pisike, väga armsa arhitektuuriga ja kanalitega hästi varustatud linnake. Tõesti tore vaheldus teistele Portugali asulatele. Kuna ta asub kohe mere ääres, siis oli ta kunagi suur meresadamaga linn, millel oli oma pikk ajalugu. Seda rikkust, mis seal kunagi õitses, on näha ka uhkete fassaadidega majadest. Pärast seda kui 1575. a tormid ummistasid sadama mudaga, kadus ka rikkus kiiresti ning linn närbus ebatervislik laguuniga. Nüüd on linn ümbritsetud tööstushoonetega ning samuti on ta ka oluline ülikooli linn.

 

Minu vaieldamatult lemmik linn Portugalis – Porto

Samuti nagu ka Lissabonis, on Portos päris palju vaheldust, just tegevuste osas. Miks mulle aga Porto rohkem meeldib ongi see vaheldusrikkus. Seal on praktiliselt kõike, igale maitsele, ja see on ideaalne koht, kus veeta oma nädalane puhkus.

Miks mulle Porto meeldib rohkem kui Lissabon:

  • Väga hästi säilinud arhitektuur (Lissaboni barokk ajastu arhitektuuri hävitas üks inimkonna suurimaid maavärinaid ja tulekahjusid).
  • Maaliliste vaadetaga Douro jõgi, mida kallast mööda autoga sõites võib veeta terve päeva või kaks. See on lihtsalt nii maaliline ja äge. Seal on ka hulganisti veiniisandusi, mida külastada.
  • Linn mõjub ka suvituslinnana, kus jõe kallastel on hulgaliselt randu, ja see kõik on nii idülliline.
  • Portvein loomulikult.

Kahjuks saime Portos veeta vaid 2 päeva. See oli meie Portugali ringreisi viimane sihtkoht, kust me ka tagasi koju lendasime. Nii palju kui me jõudsime Portos ringi jalutada ja sõita, siis jättis see linn meile mõlemale sügava mulje, eriti just sõites mööda jõe kallast pikalt sisemaale, ning avastades vanalinna imeilusat arhitektuuri. Ja nii me otsustasimegi, et see on koht, kuhu kindlasti 5 päevaks, nädalaks tagasi tulla, sest kahest päevast jääb selgelt väheks.

Käisime ka portveini maitsmas. Ühelpool kallast on järjest portveini keskused, kõik põhilised tootjad on kaetud, ning seal on võimalik osta endale üks pilet, mille eest saad nii ekskursiooni kui ka terve rida pokaale veini maitsmiseks. Meie valisime sellise portveini tootja nagu Burmester.

Pealinn Lissabon ja muinasjutuline Sintra

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Sintra oivaline asukoht Serra graniidimäestiku põhjapoolsel nõlval keset puudega kaetud lõhestikke ja värske veega allikaid tegi sellest Portugali kuningate suvise meelispuhkepaiga.

 

 

Sintra on kahtlemata üks peamisi vaatamisväärsusi, kui külastada pealinna Lissabon. Asub mõnekümne kilomeetri kaugusel Lissabonist. Sintra ise on päris suur maala ja väga mägine. Selleks, et seal üldse rahulikult seda ilu avastada, siis sinna läheb terve päev hommikust õhtuni. Parem isegi kui seal 2 päeva veeta. Ja alati on nii, et kes on Lissabonist kaugemale jõudnud, talle jätab just Sintra kustumatu mälestuse.

Kusjuures, meie otsustasime, et ei ööbi mitte Lissaboni südalinnas, vaid valisime strateegiliselt sellise koha, mis oleks täpselt Sintra ja Lissaboni vahepealsel kaugusel. Nii sai autoga mõnusalt Sintrasse sõita, ning täpselt sama pikk tee oli ka Lissaboni. Nii me oma kolmepäevase vahepeatuse Lissabonis jaotasimegi.

Ööbisime sellises väga põnevas kohas, milleks on Palacio de Queluz. See on üks suursugune rokokoostiilis suvepalee, mis ehitatud 17 sajandil. Ja seal asuvast kellatorniga hoonest on tehtud hotell. Ehk Booking.com kaudu saime imekauni toa, täpselt palee südamesse. Jällegi, väga teistsugune ööbimine. Kõlab küll luksuslikult, aga tegelikult oli ööbimise hind mõistlik, ca 100€  öö.

Ma olen aru saanud, et Lissabon on Portugali peamine sihtkoht, kuhu enamus inimesi lähevad. Täiesti loogiline. Ja ma olen ka aru saanud, et peamine põhjus ongi just paarkümmend kilomeetrit linnast eemal asuv Sintra.

 

Muinasjutuline ja imekaunis Sintra

Veetsime seal ühe terve päeva ja siis teisel päeval läksime veel uuesti sealt läbi, et mõni ost teha ja mõnda kohta veel külastada, mis esimesel päeval vahele jäi.

Sintra oivaline asukoht Serra graniidimäestiku põhjapoolsel nõlval keset puudega kaetud lõhestikke ja värske veega allikaid tegi sellest Portugali kuningate suvise meelispuhkepaiga. Palacio Nacional de Sintra kõged koonusekujulised korstnad ja imepärane Palacio de Pena, mille tipud on kõhedusttekitavalt muljetavaldavad, on kaugele märgata.

Sintras on kohti, kus on päris palju rahvamasse ja siis on kohad, kus on vaiksem. Ütleme nii, et ilma autota näeb seal üsna vähe. Ja kui sind bussiga vaid ühte keskusesse tuuakse, siis peab rohkem seiklema, et õige transport õigesse kohta leida. Autoga oli aga ülimalt mugav kaardistada endale meelepärased kohad, mida külastada ja mööda kitsaid mägiteid neid avastada.

Sintra keskuseks ongi vanalinn, mille keskmes asub ka peamine palee, kuid minu jaoks oli see just kõige igavam koht. Põnevust pakkusid just need eemalolevad, metsa mattunud imekaunid pärlid.

 

Quinta da Regaleira kohustuslik kõigile esoteerikast huvitatutele

Minule isiklikult jättis see kõige müstilisema ja põnevama elamuse. 1890 ehitatud palee ja selle ulatuslikud aiad on tulvil ajaloolisi ja religioosseid vihjeid, salateaduste sümboleid ja mõistatusi. Ekstsentrilise miljonäri AntonioAugusto Carvalho Monteiro arusaamise järgi ongi need kohad kohustulikud kõigile esoteerikast huvitatutele.

Eriti põnev oli maa sisse ehitatud sügavad ümarad augud, mida äärestas keerdtrepp, mida kaudu oligi võimalik minna täiesti põhja, ning sealt läbi koopa käikude väljuda.

Imelise vaatega Palacio da Pena

Serra de Sintra kõrgematel nõlvadel asub noore kuninganna Maria II abikaasale ehitatud suurejooneline Pena palee, mis on eri arhitektuuristiilide eklektiline segu. Meenutab natuke Lego Landi, hästi kirev, hästi palju erinevaid stiile. Palee on ehitatud 19. sajandil, ning varemetele, kus kunagi alus klooster. Kuningas Ferdinand otsustas ehitada kõikjalt maailmast pärit veidrate detailidega täidetud suvepalee, mida ümbritseks park. Saksa arhitekst parun von Eschwege sai sellega imehästi hakkama.

Kui 1910 sai Portugalist vabariik, sai paleest muuseum, mida säilitatakse hetkel sellisena, nagu see kuningliku residentsina oli.

Monsaraz, Evora, Beja ja muud piirkonnad Portugali Alentejo maakonnas

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Mulle on reisidel alati meeldinud need maapiirkonnad, kus laiuvad põllud, mäed, maalilised vaated, ümberringi on vaikus ja külade rahulik melu. Monsaraz sai meie Portugali ringreisil valitud hästi teadlikult. See oligi teine ööbimiskoht peale seda kui lõunapoolt ära tulime peale 5-päevast seiklust.

 

 

Aga jah, selles videokeses saabki näha Monsaraz piirkonda, Evora imekaunist linna, idüllilist ratsaretke Mourão linna lähistel asuva järve ääres mõnusa piknikuga. Eks sinna vahele jäi ka palju muid ägedaid kohti, mis kõik videosse alati ei mahu.

Ratsaretk Mourão järve ääres

See oli täiesti juhuslik, et me hobuste selga sattusime. Juhtus nii, et linnas jalutades juhsulikult jäi turismikeskuse juures kätte üks lipik, kus oli kirjas, et on võimalik ratsutada vabas looduses. Ja nii siis saigi otsustatud, et helistame, kirjutame ja uurime, kuidas see täpsemalt toimub.

Kusjuures, välismaal helistamisega on selline lugu, et võõra suunakoodiga numbritele kohalikud eriti ei vasta. Enda pealegi mõeldes, ma ju ei vasta kõnedele, mis algavad suvaliste riigikoodidega nagu +478 jne. Seega ka välismaal, kui kellelegi helistada ja ta näeb, et suunakood on +372 ja see tuleb kuskilt kahtlasest kohast nimega Estonia, siis lihtsalt ei vastata. Nii oli ka ratsaretke korraldajaga, kõnedele ei vastanud keegi, ja seetõttu oleksimegi peaaegu loobunud. Siis aga kirjutasime, kohe vastati, kohe saime jutule, siis juba helistasime ka üle ja kõik sai korda.

Järgmisel päeval oligi nii, et korraldaja andis meile kindlad koordinaadid ja palus, et me tuleksime täpsel kellaajal sinna kohta, milleks oligi see suur järv. Ja sinna toodi suure haagisega 3 hobust. Ehk kaks meile ja ühel ratsutas omanik ise. Kusjuures, tuli välja, et tegemist on perekonnaga, kes ongi läbi põlvede tegelenud hobuste aretamisega ning tegelenud tublisti ratsaspordiga ning selliseid tuure ja showsid teevad nad lisaraha teenimise eesmärgil.

Kusjuures saime ka just siin ratsaretkel teada, et tegemist ei olegi mitte suure järvega, vaid paisutatud alaga, kus kunagi voolas lihtsalt jõgi ning ümberringi olid tavalised kuivad nõlvad.

Ca 2 tundi kestva retke lõpetuseks saime ka mõnusa piknikukorvi, koos heade sinkide, juustude, värske apelsinimahla ja kohaliku veiniga.

Pisike linnamüüriga ümbritsetud Monsaraz

Pisike linnamüüriga ümbritsetud keskaegne Monsaraz kõrgub Guadiana jõe kohal Hispaania piiri ääres. Hispaania asub siit tõepoolest kiviviske kaugusel. Tänapäeval mahajäetud külake oli enam tuntud endistel aegadel. Linnuse tornist avaneb suurepärane vaade igasse ilmakaarde ning selle jalamil asub garnisoni hoov, kus tänapäeval peetakse härjavõitlusi.

Monsaraz linnast ca 16 km läände, endise demarkeeritud veinipiirkonna südames asub viinamarjaistandustest ümbritsetud Reguengos de Monsaraz.

Monsaraz lähedal leidub hulgaliselt silmapaistvaid megaliite, ehk suuri piklikuid kive, mis on osavalt tahutud ja teadlikult püsti asetatud, tihtipeale mingisuguses kindlas asetuses.

Siin piirkonnas ööbisime ühes imekaunis kohas, mis asus täpselt Monsaraz mägilinna jalamil. Majutuseks oli täpsemalt
Vila Planicie. Väga mõnus, autentne koht. Milline ilus vaade ööbimiskoha basseini äärest igal hilisõhtul sellele kuuvalgusega kaetud linnusele. Peab ütlema, et see oli üks mu lemmikuid kohti kogu Portugalis.

Selles külas oli ka üks superhea restoran (SEM-FIM Restaurante), mis oli ümberehitatud kunagisest oliivitehasest. Tõesti super ja teistsugune elamus (https://www.sem-fim.com/). Muidugi nii head kaheksajala rooga nagu ma sain Monsaraz müüride vahel asuvas restoranis nimega Taverna Os Templários. See oli lihtsalt võrratu. Mul on sellest ka pilt täitsa olemas. Ja see vaade sealt restorani terrassilt. Lihtsalt nii palju häid elamusi oli Monsaraz, et kui ma Portugalile mõtlen, siis mulle tuleb see koht hästi meelde.

Kui ma selliseid pikemaid retki planeerin, siis ma proovin alati ühe osa reisist veeta linnamelust eemal, kuskilt maapiirkonnas. See annab reisile nii palju juurde lihtsalt.

Alentejo pealinn Beja

See linnake sai juba Julius Caesari ajal piirkonna pealinnaks. Beja kitsaste ning sageli munakivisillutistega tänavatega vanalinn ulatub kagus asuvast linnusetornist kuni Sao Francisco kloostrini, millest praegu on tehtud imekaunis majutus. Kusjuures Portugalis nimetatakse selliseid ajaloolistest hoonetest loodud ööbimiskohti nimega pousada. Ühes sellises pousadas me ööbisime Lissaboni lähistel, kus suvepalee kellatorni hoonest oli tehtud hotell.

Hurmav müüriga ümbritsetud linn Evora

Linn tõusis esile Rooma ajal ning oli terve keskaja õppimise ja kunstide keskusena õitsval järjel. Ka see linn kuulub UNESCO pärandi nimekirja, nagu paljud muud kohad Portugalis.

Eriti efektselt mõjus vanalinna ühe platsi keskel asuv Rooma Tempel. Usutavasti on see 2. või 3. saj pKr püstitatud tempel pühendatud jahijumalanna Dianale. Tempel oli enne, kui see 1870. a päästeti, kasutusel relvalao, teatri ja tapamajana.

Evora religioosne pühendumine peegeldub kirikute rohkuses ja mitmekesisuses – linnas on enam kui 20 kirikut ja kloostrit. Kusjuures on seal ka üks üsna kõhe luukabel, ehk kabel, kus kõik seinad, sambad ja laed on ehitatud inimeste luudest ja koljudest. Seda soovitas meil külastada üks kohalik, kes ütleski, et kui tahate midagi kõhedat aga meeldejäävat kogeda, siis heitke pilk peale.

Väiksed külad ja linnad näitavad Portugali ehedust

Miks on tore külastada neid väikseid mägikülasid ja hääbunud kuulsusega linnu ongi just see, et sealt saab teada, mis on see päris Portugal. Tihtipeale just need linnad ja külad räägivad rohkem ajalugu alates Rooma ajast peale. Eriti põnevad on need kohad, mis kunagi on olnud tähtsad keskused, sadamalinnad või olulised kindlused, kuid ajapikku hääbunud ning jätnud endast alles kunagisest rikkusest kõneleva arhitektuuri.

 

Lõuna Portugali reisist meenutasin eelmises reisiblogis siin.

Lagos Zoo – looduslik ja omapärane loomaaed Lõuna Portugalis

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Kuidagi on saanud tavaks oma reisidel erinevatesse riikidesse külastada üks päev ka loomaaeda. Esmapilgul tundub tõesti midagi sellist, kuhu läheks lastega jäätist sööma, aga peab ütlema, et need erinevad loomaaiad on mõnus vaheldus arhitektuurile, kultuurile, restoranidele, randadele, muudele seiklustele. See ongi lihtsalt midagi täiesti teistmoodi. Ja ma olen alati üllatunud olnud, kui ägedalt on mõned loomaaiad oma ala planeerinud. Põhimõtteliselt head loomaaiad on sarnane elamus, nagu jalutaks ilusas pargis või looduses, ainult, et loomad on ka juhuslikult ümber.

 

 

Ei planeerinud tegelikult üldsegi Lagose loomaaeda minna, aga juhtus nii, et kui meie 5 päeva Lõuna Portugalis läbi sai ja alustasime sealt sõitu põhjapoole, siis juhuslikult nägime suurt plakatit Lagose linnast väljudes tee ääres, ja see panigi pirni põlema. Ära tegime! Ja väga rahule jäime, et selle mõnusa paaritunnise põike tegime.

Lõuna Portugali reisist muljetasin eelmises reisikirjas.

Loe siit samast reisiblogist (video on samuti olemas): https://www.teiselpoolmaakera.ee/ringreis-ja-seiklused-louna-portugalis/