Meie 23-päevane puhkus Bali saarel

Oma pea aastasele retkele Austraalias otsustasime panna ilusa punkti austraallaste endi lemmikus puhkuspaigas ehk Bali saarel. Teist korda Balil oli midagi muud kui esimest korda. Ja kui sul on pea kuu aega saarel olla, siis loomulikult suhtud puhkusele hoopis teisiti. Ei ole seda uudishimust pungil hirvesilmi, vaid võtad asju rahulikult. Ja nii see puhkus saigi võetud.

Kui väga üldiselt kokku võtta, siis Bali on selline tüüpiline aasiapärane puhkuseparadiis. Kohalik elu väga lihtne, hinnad soodsad, valge inimene on nagu kuningas, päike sirab ja on kuum ning niiske, ümberringi olmeelu räpasus, aga kõik kokku mõjub kuidagi vabastavalt. Siin teeb igaüks täpselt seda mida ta soovib. Suurem seikleja teeb saarele ringi peale ja rohkem veel, mõni loeb rannas paar raamatut läbi, noored pidutsevad hommikust hommikuni, paarikesed abielluvad, vanakesed tuletavad noorusaegu meelde, austraallastele on see paik siin tõsine surfiparadiis, kus haisid pole ja lained kõrged, kõik toimub justkui aegluubis jne jne.

Millegipärast kõik on rääkinud nii palju Balist. Mulle on alati jäänud mulje, et see on selline unistuste koht, kus ära käia. Selline “ultimate getaway” koht. Ütleme ausalt, täiesti tavaline aasia saareke. Mine mistahes mujale kõrvale kohta, põhimõtteliselt sama lugu. Mõnus turistikas. Aga palju polegi vaja, peaasi, et on lainet ja päikest.

Käisime väga paljudes templites, sest midagi kultuurset ju peab tegema 🙂 Tekkiski selline mõnus rutiin. Päev algas hommikusöögiga, peale mida sai jõusaalis tervisele panustatud, siis randa või ringi sõitma. Nagu ikka, kõige mõistlikum võtta üks autojuht, kes sind või tervet seltskonda kokkulepitud raha eest hommikust õhtuni sõidutab. Ülimugav.

Kas läheks Balile uuesti? Mmmm… võimalik. Meeldis see aeglane tempo. Ülimalt lihtne lähenemine elu mõttele. Ja kui võrrelda muude Aasia turistikatega, siis võrdlemisi soodne koht, piisavalt mitmekesine saar, kus on nii mäge, randa, kultuuri kui ka pidu.