See retk oli osa meie Portugali ringreisist, kus alustasime puhkust lõunast Faro linnast ja lõpetasime põhjas Porto linnas. Selles reisiblogi videos toongi välja mõned hetked kõigest sellest, mis sellel mitmepäevasel puhkuseretkel teepeale jäi.

 

 

 

Eriti meeldis mulle Sintrast alustatud sõit läbi Cascais, sealt edasi Cabo da Roca. See rannikuäärne tee on lihtsalt nii kaunis ja maaliline. Külastasime ka Peniche väikest linnakest, kus oli imekaunis ja võimas pankrannik.

Edasi suundusime sisemaale, kuna plaanisime peale Lissaboni kirevat linnaelu minna mägedesse, vaiksemasse piirkonda. Ja leidsime väga idüllilise väikse küla Gondramaz, kus oli üks ägedamaid majutusi tervel reisil. Kahekordses majakeses olime 4 päeva ja selle nimi oli Mountain Whisper (Booking.com kaudu leiab üles). See oli ka hea asukoht mägipiirkonna avastamiseks.

Edasi suundusime kuulsasse ülikoolilinna nimega Coimbra. Külastasime ka seda kuulsat raamatukogu, mis on maailmas ainulaadne, kuna kahjurite tõrjumiseks kasutatakse seal kemikaalide asemel hoopis nahkhiiri. Ja nii ongi, raamatute vahel elutsevad armsad nahkhiired, kes juhuslikke putukaid ja koiliblikaid söövad.

Teepeale jäi ka rannikuäärne kaunis Aveiro linnake, mis oli täis ilusaid kitsaid tänavaid ja kaunist madalat arhitektuuri. Linn oli täis kanaleid, kus liiklesid eriti värvilised kondlid.

Ja nii me lõpuks Portosse jõudsimegi. Peab ütlema, et peale Sintra oli Porto see linn, mis mulle äärmiselt meeldis. Väga kaunis, mägine, rikkalikult arhitektuuri. Suur jõgi, mille kallast mööda võib lõputult sõita ning veinimõisaid külastada.

Porto kohta ütleks nii palju, et sinna tahan kindlasti tagasi minna, ja veeta seal nii 5 päeva või terve nädala. See on seda väärt. Nii mitmekesine linn, mis pakub praktiliselt kõike nii arhitektuurihuvilisele, veinisõbrale, rannahundile, kalastajale, ringisõitjale, tõelisele gurmaanile. Ja palju muudki.

Kui võrrelda Portot Lissaboniga, siis ilma pikema mõtlemiseta ma läheks igaljuhul Portosse. Kahtlemata.

 

Maaliliste vaadetega Peniche

Poolsaarel asuv väike meeldiv Peniche linn on osaliselt ümbritsetud 16. saj müüriga. Oma sadamast täielikult sõltuvas Peniches on väga häid kalarestorane ja süvamere kalapüügi võimalused. Linna lõunaservas vee piiril seisab põnev 16. saj pärit Portaleza, mida kasutati kunagi ammu vanglana.

Poolsaare läänepoolsel neemel 2 km kaugusel Penichest asuvalt Cabo Carvoeirolt avanevad suurejoonelised vaated ookeanile ja kummalise kujuga kaljudele erodeerunud rannajoonel. Kusjuures see vaade oli tõepoolest nii muljetavaldav, et mu kaaslane otsustas sellest vaatest kodus ka ühe maali teha.

 

Coimbra: ülikoolilinn ja nahkhiirtega raamatukogu

Väliselt, pikemalt süvenemata on Coimbra selline tavaline Portugali linn. Uskumatu, et see linn kunagi 13. sajandil on olnud ka Portugali pealinn. Coimbra on portugallaste jaoks väga oluline linn. See on kuue Portugali kuninga sünnikoht ja vanim Portugali ülikooli linn.

Linna ajaloolises südames, kõrgel Mondego mäe kohal asuvad katedraalid, ülikool ja muuseum, end esmamulje Coimbrast on tõenäoliselt kui kaubandus-, mitte kultuurilinnast. Alcacova mäe tipus asuvast ülikoolist kuni kitsastest tänavatest ja treppidest alla all-linnani laskudes on linn tihedalt täis ajaloolisi hooneid. Enamik vaatamisväärsusi on üksteisest jalutuskäigu kaugusel ning vaatamata Coimbra järsule mäele, saab linnaga kõige paremini tutvuda just jalgsi liikudes.

Kõige enam paelus Coimbra puhul ülikooli piirkond. Sattusime sinna just ajal, kui nägime paljusid tudengeid kandmas musti keepe. Coimbra ülikool ongi tuntud selle poolest, et üliõpilaste koolivormid on väga harrypotterlikud ja seetõttu mõjuvad kuidagi lahedalt.

Olin varem kuulnud Coimbra väga vanast raamatukogust, mis pidi olema ainulaadne maailmas just selle poolest, et seal kasutatakse kahjurite (putukad, koiliblikad jms) tõrjumiseks nahkhiiri. Ehk seal raamatukogus elutsevadki nahkhiired, kes toituvadki kahjuritest ning aitavad seeläbi raamatuid säilitada, ilma kemikaale kasutamata. Raamatukogus sees käisime loomulikult ka, ja see oli tõesti äge vaatepilt, kus maast kõrge laeni olid vanad raamatud. Sellist vaatepilti näebki tavaliselt muinasjutulistes filmides.

Muidu on ülikoolilinnak turistidele täelikult avatud. Ostsime nö päevapileti, millega sai igasse hoonesse sisse, igasse teaduskonda ja muuseumi.

Peale seda on seal ka kena botaanikaaed ning vanalinnas nõlvadel ringi jalutades avastasime ühest kitsast tänavast ka väga mõnusa tapase restorani (Tapas nas Costas).

 

Kaunis kanalitega täidetud Aveiro

Teel Portosse põikasime läbi ka Aveiro linnast, mis on selline pisike, väga armsa arhitektuuriga ja kanalitega hästi varustatud linnake. Tõesti tore vaheldus teistele Portugali asulatele. Kuna ta asub kohe mere ääres, siis oli ta kunagi suur meresadamaga linn, millel oli oma pikk ajalugu. Seda rikkust, mis seal kunagi õitses, on näha ka uhkete fassaadidega majadest. Pärast seda kui 1575. a tormid ummistasid sadama mudaga, kadus ka rikkus kiiresti ning linn närbus ebatervislik laguuniga. Nüüd on linn ümbritsetud tööstushoonetega ning samuti on ta ka oluline ülikooli linn.

 

Minu vaieldamatult lemmik linn Portugalis – Porto

Samuti nagu ka Lissabonis, on Portos päris palju vaheldust, just tegevuste osas. Miks mulle aga Porto rohkem meeldib ongi see vaheldusrikkus. Seal on praktiliselt kõike, igale maitsele, ja see on ideaalne koht, kus veeta oma nädalane puhkus.

Miks mulle Porto meeldib rohkem kui Lissabon:

• Väga hästi säilinud arhitektuur (Lissaboni barokk ajastu arhitektuuri hävitas üks inimkonna suurimaid maavärinaid ja tulekahjusid).
• Maaliliste vaadetaga Douro jõgi, mida kallast mööda autoga sõites võib veeta terve päeva või kaks. See on lihtsalt nii maaliline ja äge. Seal on ka hulganisti veiniisandusi, mida külastada.
• Linn mõjub ka suvituslinnana, kus jõe kallastel on hulgaliselt randu, ja see kõik on nii idülliline.
• Portvein loomulikult.

Kahjuks saime Portos veeta vaid 2 päeva. See oli meie Portugali ringreisi viimane sihtkoht, kust me ka tagasi koju lendasime. Nii palju kui me jõudsime Portos ringi jalutada ja sõita, siis jättis see linn meile mõlemale sügava mulje, eriti just sõites mööda jõe kallast pikalt sisemaale, ning avastades vanalinna imeilusat arhitektuuri. Ja nii me otsustasimegi, et see on koht, kuhu kindlasti 5 päevaks, nädalaks tagasi tulla, sest kahest päevast jääb selgelt väheks.

Käisime ka portveini maitsmas. Ühelpool kallast on järjest portveini keskused, kõik põhilised tootjad on kaetud, ning seal on võimalik osta endale üks pilet, mille eest saad nii ekskursiooni kui ka terve rida pokaale veini maitsmiseks. Meie valisime sellise portveini tootja nagu Burmester.