Viin on selline huvitav sihtkoht, mille kohta eriti midagi ei teadnudki. Olen kuulnud küll, et see on ilus linn, aga mis on Viini sümbolid? Ei olnud eriti õrna aimugi. Okei, loomulikult on seal ajalooliselt olnud tegevad väga kuulsad muusikud, kirjanikud, muuseume on seal samuti korralikult, terve kvartal selleks lausa ainult muusemidele rajatud. Aga, kindlaid sümboleid päris hästi ei osanud kuidagi välja tuua. Näiteks, võtame Pariisi. Kohe tuleb vähemalt viis märksõna: Eiffel, Notre-Dame, Louvre, Champs-Élysées, Montmartre jne. Või võtame Londoni. Sama lugu põhimõtteliselt. Viin aga… ei tule neid märksõnu. Ja sellevõrra rohkem see linn üllatas. Võib-olla aitaski kaasa eelarvamuste puudumine. Kas läheks Viini tagasi? Absoluutselt. Kindlasti. Nii me Viini külastasimegi, heal soojal ajal, juulikuu keskel, mil päike paisitis ja sooja oli 25-30 kraadi.

Võtsime Viini linnareisi ette tähtpäeva tähistamiseks ning saime sellele linnale pühendada vaid 4 päeva, ehk ühe magusa pika nädalavahetuse. Ja siin põgusalt kirjeldakski, mida siis Viinis teha 4 päevaga. Abiks on loomulikult TripAdvisor oma soovitustega, raamatud, aga lõpuks ikka valid oma tempo ja huvide järgi just selle, mis hingele lähedasem.

Number 1. Vanalinn.

Vanalinn on üsna suur, äärmiselt kompaktne ja mis kõige olulisem, see on praktiliselt täielikult liiklusvaba. Mis meeldis oligi see, et autoliiklus on ümber vanalinna suunatud. Vanalinna ei läbi ühtegi tõsisemat liiklussõlme. Seetõttu on vanalinnas ülimõnus jalutada. Väga palju on mida vaadata. Viin üllatas oma uhkete paleede ja suursuguste hoonetega, võimsa arhitektuuriga, ülima puhtusega ja nagu mu üks hea sõber ütles: “Viin on kuidagi inimlik linn”. See pidas tõepoolest paika. Mida see tähendab? Selleks peaks ise kohale minema ja tundma, kuidas üks arenenud riik oma pealinna inimeste eest hoolt on kandnud. Võin siin mõned märksõnad ainult näiteks välja tuua: igalpool on tasuta puhtavee joogikohad (ülioluline), korralikult väljaehitatud rattateed (nagu täiesti eraldi liiklusdimensioon), hästi palju on ilusaid parke, mis ei ole lihtsalt ilu pärast tehtud, vaid siin on ka melu ja mõnus aega veeta, lihtne ja loogiline ühistransport, ülihästi läbimõeldud metroo, tänavad olid nii puhtad, et võiks sokkides käia.

Vanalinna jääb üsna palju huvitavaid märke, mida on küll oluliselt rohkem, aga meeldejäävamad olid: Hofburg kuninglik palee, St. Stephen katedraal, mis on austerlaste jaoks ka vabaduse sümbol, kuna see jäi teise maailmasõja ajal imeläbi täiesti puutumata, raekoda, kus parajasti toimus filmifestival, ja ooperimaja loomulikult, mis jättis üsna tagasihoidliku mulje, kuid seest pidi väga suursugune välja nägema, kuhu me seekord ei läinud, muuseumi kvartal, ilusad pargid, mida on mitmeid ja omamoodi märgilised ja soovituslikud, siis veel kohvikud, poed ja restoranid jne.

Number 2. Belvedere.

Belvedere loss on vanalinnas ainult ca 1 või 1,5 km kaugusel. Ülimõnusalt jalutuskäigu kaugusel. Tallinna mõistes nagu Kadrioru park ja presidendi loss, aga kraadi võrra või siis oluliselt (oleneb vaatevinklist) majesteetlikum. Sellised kohad jätavad kuidagi sügavama mulje kui lihtsalt vanalinna melu, kohvikud ja pargid. Siin on ajalugu, siin on sellist mõnusat idülli, ilu, kulda ja karda. Kindlasti üks kohustulik koht, kuhu minna.

Number 3. Schönbrunn.

Schönbrunn on Habsburgide dünastia suveresidents. Ehk, kui kuninglik perekond oli talviti vanalinnas Hofbugi palees, siis suvel veetis aega Schönbrunnis. Vanalinnast samuti jalutuskäigu kaugusel, või siis mugav on võtta ka üks linnaratas ja saab kiiremini kohale. Ütleme nii, kui Belvedere jättis suu lahti, siis Schönbrunn oli niivõrd võimas ja suursugune, et suu avanes veel ca 3 korda. Mõnes mõttes võiks seda võrrelda ka Versailles’ga Prantsusmaal, aga loomulikult Versailles jääb peale. Siin võiks veeta hommikust õhtuni terve päeva. Tohutu maa-ala peale on rajatud see suur 1441 toaga palee, lugematute parkidega, mis on piiratud kõrgete hekkidega, et võib ära eksida. Siinsamas asub ka vanim loomaaed. Mäe jalamil oli üks eraldi “terass”, mis on midagi hoopis ägedamat, kui oskaks ette kujutada.

Number 4. Doonau jõgi.

Viin ei ole iseenesestmõistetavalt geograafilisest asukohast tingituna just rannalinn. Ei ole põhjust muretsemiseks. Doonau jõe ääres on mitmeid lahedaid linnarandu kui ka päris randu. Meie olime selles nn linnarannas, kus olid päevitamise alused, kohvikud, rannabaarid, mõnus muusika, ja loomulikult mõnus soe vesi.