Tag Archive for: melbourne

Nädalavahetuse väljasõit Phillip Islandile

Phillip Islandi kohta ei oskagi midagi põhjapanevat öelda. See oli üks nendest väga paljudest väljasõitudest, kus vaatasime kaardile ja mõtlesime, et sinna sõidakski, vaataks, mis seal põnevat siis on. Melbourne kesklinnast sinna on võrdlemisi lühike maa, oli vist ca 140 km. Jah, see on Austraalia mõistes ikka päris lühike sõit.

Eellugu siis nii palju, et Melbourne ise asub sellise suure lahe ümber, millel nimeks Port Phillip. Tõsiselt suur laht, ühest äärest ei ole teist äärt nähagi. Ja Phillip Island on siis see saar, mis asub selle lahe tipus põhimõtteliselt.

Asustus on saarel üsna hõre. Tundub nagu rohkem selline suvituspaik ja alaliselt on sinna end elama seadnud need, kes tahavad looduslähedust ja vaikust, kellele sobib paremini selline idülliline külaelu.

Suur osa saarest on looduspark, seal on ka oma loomapark, rannikul elavad ka need maailma väikseimad pingviinid (Fairy Penguins), keda Perthis, Penguin Islandil juba nägime. Seal sai neid samuti näha nii spetsiaalses majakeses kui ka vabas looduses. Neile oli ranniku nõlvadele lausa oma väiksed puitmajakesed ehitatud 🙂 Naljakas vaatepilt, nägid välja nagu miniatuursed villad ookeani ääres.

Veel on seal oma veiniistandused, šokolaadivabrik, tehakse juustu ja muud söödavat. Ehk selline üsnagi tüüpiline looduspiirkond nagu need tavaks on Austraalias. Saad ringi käia, maitsta ja kui meeldib, siis osta.

Peab mainima, et rannik oli väga kaunis Phillip Islandil. Kaunid liivarannad ja kõrged pangad, vastu võimsaid kaljusid mühisevad lained.

Täpselt sellistes kohtades meile meeldib jalutada. Ei ole lihtsalt mets ja meri, vaid võimsad vaated, kaunis silmapiir, mitmekesisus. See kõik kuidagi vabastab pingetest, mis võivad väikestest igapäevastest asjadest koguneda, ja annab positiivset energiat. Puhastab mõtteid ühesõnaga.

Austraalia puhul on õige sõna – ligipääsetavus, võib-olla ka mugavus. Looduses liiklemine on tehtud turvaliseks ja mugavaks, jättes samas looduse eheduse puutumata. Korralikud  matkarajad, viited, kõik on puhas ja hoitud. Ja kui vahepealt tulebki vetsukas, siis ei pea kuskile puu taha urineerima, vaid selleks on alati korralikult hooldatud vee, seebi ja paberiga käimlad. Rääkimata siis veel grillimisest. See on austraallaste püha tava. Isegi jõulude ajal minnakse parkidesse grillima, päkapikumütsid peas. Ja kõikides nendes loodusparkides on eraldi kohad just grillimiseks, kus on olemas juba toolid, lauad, grillmasinad jne. Lihtsalt vajuta nupule, tee oma liha valmis ja kata laud. Mulle see kuidagi eriti meeldib Austraalia puhul, et on korralikult nähtud vaeva ja panustatud sellesse, et kutsuda inimesi loodust nautima.

IMG_3940

IMG_3936

IMG_3985IMG_3963

IMG_3996

IMG_4028

IMG_4030

IMG_4039

IMG_4044

IMG_4052

IMG_4065

IMG_4072

IMG_4075

IMG_4094

IMG_4124

Mägine ja mitmekesine Grampians National Park

Grampians National Park on Melbourne linnale suhteliselt lähedal asuv suur rahvuspark, kuhu jõuab ca 3 tunniga, asub ca 260km kaugusel. Ehk siis üsnagi pikk sõit, aga see on seda väärt. Kui Austraaliat peetakse üldiselt selliseks üsnagi lagedaks ja kõrbeliseks maaks, siis vahelduse mõttes ongi hea just sellesse rahvusparki sõita, kus on mitmekesine loodus, kõrged mäed, kaunid vaated üle terve horisondi, mitmed kosed ja matkarajad.

Meile jättis rahvuspark kustumatu mulje. Kuigi Euroopas on mägisus üsnagi tavaline, siis Austraalias mitte. Grampians ning Australian Alps (austraalia alpid, kus ka talveti suusatamas käiakse) on selle poolest erilised. Meil oli lihtsalt hea meel üle pika aja mägist piirkonda näha, sest suurema osa ajast, ehk siis ca 8 kuud, olime vägagi lagedas Lääne-Austraalias.

IMG_4143

Grampians National Park ei ole päris selline tavapärane rahvuspark, mida siiani külastanud oleme. See on meeletult suur piirkond, kuhu tullakse puhkama ikkagi mitmeks päevaks. Kindlasti ei ole see vaid üks mäetipp ja kaks koske. Meie plaan oli sellest väike ülevaade saada, seega külastasime selliseid põhilisemaid kohti, paari mäetippu, koskesid, jalutasime ja sõitsime piirkonnas lihtsalt ringi. Mäekurudes sõit iseenesest on juba elamus omaette. Aga peale mägede, kaunite vaadete ja koskede on siin tavaks külastada ka soojaveeallikaid, veiniistandusi. Aktiivsemad hinged saavad siin telkida, kajakkidega jõgedel seigelda, kergemaid ja raskemaid mägesid ronida jne.

IMG_4128

IMG_4160

IMG_4167

IMG_4173

IMG_4180

IMG_4190

IMG_4203

IMG_4217

IMG_4226

IMG_4232

IMG_4235

IMG_4238

IMG_4250

Great Ocean Road – kohustuslik vaatamisväärsus Melbourne’is

Great Ocean Road on üks esimesi väljasõidu mõtteid, mis tekib, kui oled Melbourne’is. Ja miks see nii cool on? Küsimusele on kõige parem vastata küsimusega: kus sa veel saad sõita ülimõnusat ookeaniäärset teed mööda 240 km järjest?

Ja tõepoolest, see oli elamus omaette. Just sellel päeval, kui seda väljasõitu planeerisime, oli ilm absoluutselt kümnesse. Mõnusalt soe ja päikeseline. Ja see oli täpselt see hetk, kui mõtlesin, et kabriolett on lihtsalt võrratu selleks teekonnaks. Kindlasti iga sõiduvahend oleks okei, ei pane üldse pahaks. Aga sõita, katus all, meie kalliks saanud SAAB Convertible-iga – võrratu elamus. Nagu seilaks kaatril, juuksed lehvimas tuules, päiksekiired paitamas pead ja kõige ilusam kaaslane maailmas naudib seda sõitu kõrval.

Sellel teekonnal on vaatamisväärsusi üsnagi palju. Nimetaks neid pigem kohtadeks, kus peatuda, aeg maha võtta ja nautida meeleolu või vaadet. Meie esialgne plaan jõuda kõige kuulsamate “12 apostli” juurde lõunaseks ajaks selgelt luhtus, sest teepeal oli põhjust peatumiseks lihtsalt liiga palju. Sellepärast soovitataksegi seda teekonda teha koos ööbimisega. Meie, kogenud reisijad muidugi otsustasime, et teeme ringi peale ühe korraga, lihtsalt tagasisõit hilisõhtuses pimeduses on üsna väsitav ja tüütu.1-Day-GreatOceanRoadTour-Route-Map

Mida siis Great Ocean Roadlil näha on? Kui ma oma parima elamuse pean esile tooma, siis sõit ise sellel mõnusal kurvilisel ja vaaterohkel teel on lihtsalt meeletu. Loomulikult, kõigest vana SAAB Convertible oli võrratu sellel teel. Aga mistahes vinge sportauto lisaks veelgi väärtust.

Nagu eelnevalt kaardilt näha, siis kohti, mida vaadata on palju, ja need on need “turisti kohad”. Teepeale jäi päris palju lahedaid väikseid linnakesi, kus olid armsad söögikohad võrratute vaadetega, suvisel ajal hulk mõnusaid randu, surfaritel on siin kindlad laine-püüdmis-kohad, rahakamad tulevad oma jahtide ja kaatritega randuma. Lisaks on rannikult eemale põigates ka mõned kaunid looduspargid ülipikkade puudega ja kauni loodusega, mis on üsnagi muinasjutulise olemusega.

Kõrge pankrannik ja “12 apostlit” on muidugi Great Ocean Road-i sümboliks. Ja tõesti, võimsa pankranniku liivarannal jalutamine ja suplemine on omaette elamus. Ei ole 5 meetrit, vaid pigem nagu kõnniks 10-korruselise maja varjus, kus teiselpool müriseb mitmemeetrine ookeanilaine.

IMG_3582

IMG_3588

DCIM100GOPRO

IMG_3613

IMG_3616

IMG_3618

IMG_3667

IMG_3681

IMG_3682

IMG_3685

IMG_3712

IMG_3740_e

IMG_3754

IMG_3767_e

IMG_3776

IMG_3779

IMG_3852

IMG_3869

IMG_3885

IMG_3894

great-ocean-road-may-2016

6 pikka päeva ja 4000 km road trip Perth – Melbourne

Eelmistes postituses sai igast päevast väikse ülevaata anda, nüüd aga panime kokku sellest pikast sõidust ka lühikese video. Annab hästi selle mõnusa emotsiooni teekonnast ja teinekord hea vaadata, millise põneva retke ette võtsime.

Päevas ca 600-700 km sõita, ja nii 6 täis päeva järjest, ei olegi päris meelakkumine. Samas ei olnud see ka tea mis väsitav, kuna teed olid ülirahulikud ja sirged, liiklus pea olematu. Ma saan nüüd väga hea võrdluse tuua sellega, kui sõidame siin Melbourne-is ringi, kus teed on mägised, kurvilised ja liiklus väga tihe. Paarsada kilomeetrit sellisel teel nagu Melbourne-i lähistel on ikka oluliselt pingelisem, nõuab pidevat keskendumist. Seevastu nendel pikkadel sirgetel on enamasti “autopiloot” peal.

Kas teist korda ka selle teekonna läbi sõidaks? Tõenäoliselt mitte : ) Ikka üsna tüütu ja pikk sõit on, arvestades ka seda, et paartuhat kilomeetrit ehk kolm pikka päeva ei ole praktiliselt midagi teepeal näha peale laiade avaruste, kidura pinnase. Arusaadavatel põhjustel on sellel pikal üksikul teel ka liiklus erakordselt hõre, sest Austraallased eelistavad seda vahemad läbida siiski lennukiga. Ainult 3-4 tundi läheb aega.

Seda teekonda võtavadki ette need, kes tahavad midagi eriti põnevat ette võtta, selline paras katsumus, seiklus. Meile oli see aga kohustuslik ettevõtmine, sest pidime ju oma armsa auto Melbourne’i tooma, et sellega siin edasi sõita. Ja õnneks pidas laitmatult selle tee vastu, ilma ühegi tõrketa.

Perth – Melbourne kuue päevane road trip. Päev nr 6.

Ja ongi käes kuues päev, ehk siis päev, millal me plaanisime lõpuks oma pika teekonnaga Melbourne’i jõuda. Viimase distantsi planeerimisel panime aga pisut puusse. Kui nüüd sellist pikka reisi planeerida, siis tegelikult oleks olnud ideaalne see teha 7 päevaga. Lihtsalt, piisavalt palju kohti on, mida sooviks tee peal siiski külastada ja vaadata, et tundub nagu üks päev oleks meil puudu jäänud. Just selle ühe päevaga oleks saanud rahulikult ette võtta see kaunis pankrannikuäärne Ocean Drive sõit. Kuna me eelmisel päeval ei jõudnud päris sinna, kuhu arvasime, vaid jäime öö peale varem, siis nüüd kuuendal päeval jäi meile päris pikk distants läbida. Ja öömaja oli meil juba makstud, seega ei jäänudki muud üle, kui võtta Victor Harbour’ist kõige otsem ja kiirem tee Melbourne’i.

IMG_3437

Kuuendal päeval oli ka ilm üsnagi kõleda võitu. Kui siiani olime meeldivalt üllatunud, et meid soojad ilmad saatsid, siis kuues päev juba algas suhteliselt madalate temperatuuridega ning kujunes pilviseks. Ja poolest päevast hakkaski ladinal vihma sadama ning nii sadas terve päev otsa kuni Melbourne’i jõudmiseni ja edasi veel. Kokkuvõttes, meil polnudki kahju, et Ocean Drive’ile ei jõudnud seekord. Otsustasime selle vahele jätta. Kuna see aga Melbourn’ile nii lähedal, siis plaanimegi sinna sõita hoopis lähipäevil, kui lubab korralikke soojakraade ning täis päikest (27 kraadi).

IMG_3498

Kuuenda päeva hommikul ärkasime Victor Harbour sadamalinnas, täpselt linna südames ühes väikses motellikeses. Otsustasime, et teeme ühe pikema jalutuse linnapeal. Eelnevalt olime uurinud, et rannast läheb üks pikem sild graniidi saarele (Granite Island), kus kohalikud harrastavad jalutamas ja jooksmas käia. Lisaks on saarel ka pingviinide majake, sarnane nagu Perthis Penguin Island’il, kus sai neid pisikesi pingiinikesi vaadata. Tegimegi saarele ringi peale, tutvusime linnaga, sõime, võtsime kohvid ja asusime teele.

IMG_3439

Viimase päeva distants oli 750 km. Sellel päeval me põhiliselt ainult sõitsimegi, tegime paar söögipeatust. Aga poole pealt läks ilm vihmaseks, eriti kuskile ei kutsunudki, pealegi soov oli enne pimedat ikkagi uude kodukohta jõuda.

Kui seda meie kuuepäevast autoreisi kokku võtta, siis umbes täpselt 4000 km sõitsime kokku. Minu jaoks uus kogemus kindlasti, pole nii lühikese aja jooksul nii pikka distantsi kunagi veel sõitnud. Kindlasti ei olnud see väsitav. Ennekõige sellepärast, et põnev oli, samuti mulle iseenesest meeldib sõita ja võtsime seda reisi siiski rahulikult ja meeleolukalt, ei proovinud seda võimalikult kiiresti läbida. Sõitsime alati ligikaudu 100 km /h kiirusega. Õnneks ebameeldivaid vahejuhtumeid ei olnud. Auto pidas väga hästi vastu, tubli auto see SAAB : ) Hoidsime ikka hinge kinni, et midagi ei juhtuks autoga, sest seal tühjadel maanteedel abi loota on ikkagi keeruline, kõige parem abimees oled sa ise. Minu teadmised auto osas on üsnagi pinnapealsed. Oskan tankida, rehvidesse õhku lasta ja õli kontrollida, nüüd uue asjana ka tean, kuidas jahutusvedelikku täita : ) Ja siin pärapõrgus ei aita Google või YouTube ka, kui midagi peakski juhtuma, sest levi ju pole.

Melbourne’is võeti meid kenasti vastu, peatume ühtede vahvate tüdrukute juures. Üks neist on medõde ja teine kiropraktik, mõlemad ca 30-aastased. Oma kodu eriti hubaselt ära sisustanud ja vastuvõtt oli igati soe. Kodune tunne tekkis põhimõtteliselt kohe, kui uksest sisse astusime. Me jõudsime küll 7 paiku õhtul, aga neid veel ei olnud. Mõtlesimegi, et on ikka huvitav see kodumajutuse teenus. Kuidas ikka usaldatakse täiesti võõraid. Võti postkastis ja “tule tunne end nagu kodus” : )

IMG_3502

Nüüd kui Melbourne’is päeva veetnud ei oskagi veel linna kohta lähemalt muljetada. Võrreldes Lääne-Austraalia Perthi linnaga, kus olime kokku 7 kuud on Melbourne kindlasti midagi muud. See on ikka suurlinn ja Perth tundub nüüd päris väike ja vaikne linnake. Siinne piirkond on mägine, arhitektuur ja õhkkond pigem euroopalik. Ja sügist on siin rohkem tunda kui Lääne-Austraalias. Eks meil on nüüd aega siia sisse elada, ümbruskonnaga tutvuda. Kirjutame oma mõtteid Melbourne’i kohta järgmistes postitustes.

IMG_1516