Kui Hong Kong oli nähtud ja nauditud, pakkisime taaskord oma kohvrid ja asusime teele. Seekord oli meie sihtkohaks Perth, Austraalia. Miks just Perth? Otsest põhjust polnudki .. Tahtsime lihtsalt midagi uut ja huvitavat proovida. Siiani seda otsust kahetsema pole pidanud!

Esimene päev Austraalias – Kui päris ausalt öelda, siis see pilt mis meile avanes, polnud päris see, mida olime ettekujutanud. Samas ei olnud selles aga midagi negatiivset. Lihtsalt linn, kus elame on äärmiselt rahulik ja väike ja tagasihoidlik. Poed on lahti max 9ni, nädalavahetustel 5ni. Otseselt mingist ööelust me veel rääkida ei saa, sest pole siiani jõudnud kuskil käia ja oleme kuulnud, et siin alustatakse oma õhtutega päris varakult, sest kohad sulgevad juba ca 1 aeg. Jällegi,  selles pole midagi halba, sest siia kolides seadsime endale ka mõned eesmärgid, mida tahame saavutada. Näiteks soovime siin olles keskenduda rohkem iseendale, st. teha rohkem sporti, pöörata rohkem tähelepanu sellele, mida sööme ja kulutada vähem aega “trallimisele”. Eks me näe, kas nii ka läheb..

Austraalisse jõudes otsustasime, et veel enne kui hakkame endale “kodu” valima, peatume “house sharingus”, et saaksime kohaliku eluga harjuda ja vaadata, kus tahaksime edaspidi elada. Maja jagasime 2 paariga, kes olid pärit Mehhikost ja Itaaliast. Otseselt midagi halba selle kogemuse kohta öelda ei saa, aga .. Esimese õhtu näiteks magasime riietega. EI, õues polnud 30 kraadi nagu võibolla arvate.. Õhtuks läks ikka päris külmaks ja mingit soojendust meie toas polnud. Nii me siis seal oma kampsunitega magasime.. Tore! Kui minul oli veel okei olla, siis vaene Martin oli just Austraaliasse jõudes haigeks jäänud ja oli päris korralikus palavikus. Magasime veel teisegi päeva riietega, aga kolmandal päeval enam ei suutnud ja rääkisime omanikuga. Saime õnneks enda tuppa elektriradika ja siis võis juba mõnulema hakata! Või siis mitte.. Nimelt oli meiega koos elaval Itaalia paaril komme laulda ja rääkida VÄGA VALJULT! Koguaeg oli vaja räppida või laulda või lihtsalt tähelepanu tõmmata ja midagi väga häirivat teha. Kuid inimene harjub kõigega… 1,5 nädalat möödus aga päris kiirelt ning peagi leidsimegi endale juba KODU! Nii saime TAASKORD oma kohvrid pakkida ja uute kohta kolida..

Nüüdseks oleme siin olnud juba 2 nädalat ja hakkame vaikselt kõigega harjuma. Praktiseerime korralikult inglise keelt (mis polegi nii kerge, kui arvata võis), harjume parempoolse liiklusega ja hakkame juba vaikselt oma elu siin paika saama (tel.kaart, pangakaart jm). Korter, kuhu kolisime on väga ilus, suur ja avar ning lisaks meile, elab siin veel 2 eestlast.  Kuigi tuleb tunnistada, et suurema osa asjast oleme me vaid kahekesi korteris, sest eestlased käivad kaevandustes tööl ja on kodus vaid mõned päevad kuus. Korteriga oleme siiani väga rahul. Lisaks korterile on siin kompleksis ka bassein ja jõusaal, mida saame igalajal tasuta kasutada 🙂 Korter ise asub linnale lähedal ja maja kõrval on ka kaunis jõgi, mille ääres on ilusad pargid ja mõnusad jooksurajad. Seega sportimisvõimalusi on siin meil küll, eesmärgid peaks saama täidetud!

Kui küsite, et kus maal me töö otsingutega oleme, siis .. Tööd hakkasime me otsima alles nüüd, mõned päevad tagasi. Lisaks töö otsimisele, otsime ka hetkel endale autot, sest bussidega on küll tore sõita, aga vahemaad on siin päris suured ja kuigi me esialgu käisime oma vanas elukohas igapäev ca 15km jala, siis praeguseks tunneme, et autota enam kaua ei saa! Õnneks on meil siin mõned toredad Eesti sõbrad, kes meid vahepeal ikka kaasa võtavad ja ilusatesse kohtasse viivad. Nii viis meid näiteks Uku Cottesloe Beachile. Aitähh Uku! Lisaks kaunile rannale, oleme jõudnud ka külastada Kings Parki, kust avaneb ilus vaade linnale.

Nii palju siis meie praegusest elust..

NB! Ja kui kõik küsivad, et “On siis mingi tunne ka, et oled Austraalias?”, siis vastus on, “EI OLE!”